Tamm-bw-2.jpg

Eesti Tulevikuerakonna põhikiri

1. Üldsätted

1.1 Erakonna nimi on Eesti Tulevikuerakond (edaspidi: erakond). Erakonna nime lühend on TULE.
1.2 Erakonna asukoht on Kivistiku, Tällevere küla, Põhja-Sakala vald, 71511, Viljandimaa, EestiVabariik. Erakond tegutseb Eesti Vabariigis ning vajadusel välismaal.

1.3 Erakond on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast ja erakonna programmist.

1.4 Eesmärgid

1.4.1 Erakond on kodanike poliitiline ühendus, mille eesmärk on edendada avatud ühiskonna põhimõtteid ja kaasata otsustusprotsessidesse ühiskonna liikmeid ning kodanikuühendusi.
1.4.2 Erakonna eesmärk on demokraatliku parlamentaarse poliitika teostamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel, traditsioonidel ja keskkonnatingimustega arvestamisel.
1.4.3 Erakond toetab ja võimendab ärksate kodanike, kogukondade ja kodanikuühenduste häält avaliku elu korralduse, sh riikliku poliitika kujundamisel ja elluviimisel.
1.4.4. Erakond tegutseb järgmistel strateegilistel arengusuundadel:
     - elurikkust hoidev ja taastav majandus;
    - kaasaegne ja rikastav haridus;
    - alt üles toimiv tõhus riik;
    - kogukondlikkus ehk hajus riik;
    - kõikehõlmav julgeolek ja kindlustunne.
1.5 Tegevused
1.5.1 Erakond osaleb Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, esitades kandidaate ning tutvustades oma seisukohti.
1.5.2 Erakond lähtub oma tegevuses erakonna programmist ning headest tavadest, kommetest ja eesmärkidest, mis tagavad eesti rahva püsimise ja elujõu, toetavad ja tugevdavad Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust ning tagavad keskkonnatingimustega arvestamise. 
1.5.3 Erakond osaleb Eesti poliitikas, pakub välja täiendavaid rahva poliitilise tahte esindamise ja teostamise viise ning lahendusi osalus- ja otsedemokraatia laiendamiseks.
1.6 Tegevuse aluspõhimõtted 
1.6.1. Osalus – probleemide püstitamine, lahenduste otsimine, algatused ja otsused tehakse „alt-üles” põhimõttel;
1.6.2. Lähimus – otsuseid tehakse madalaimal põhjendatud haldustasandil ja otsusest mõjutatud liikmetele võimalikult lähedal;
1.6.3. Hajutatus – tegevus- ja otsustuskohad on hajutatud, moodustades võrgustiku;
1.6.4. Alusväärtuste pidevus – sõnad, teod ja tegutsemise vahendid peavad olema omavahel kooskõlas ja tuginema samadele väärtustele;
1.6.5. Avatus ja õppimine – õpitakse ja juurutatakse erakonnas iseorganiseerumisel ja usaldusel põhinevaid juhtimismeetodeid;
1.6.6. Selgus ja läbipaistvus – otsustuste kujunemine, otsused ja vastutus on arusaadavad.
1.6.7. Professionaalsus – otsustustamine on tõenduspõhine ning parimale kogemusele ja pädevusele vastav.
1.6.8. Esinduskogude valimisel lähtub erakond alati avatud nimekirjade põhimõttest.
1.6.9. Erakond ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis-või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

2. Erakonna liikmed, nende õigused ja kohustused

2.1 Erakonna liige

2.1.1 Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18- aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik või Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi kodanik, kes elab püsivalt Eestis, tahab kaas aidata erakonna eesmärkide täitmisele ning järgib erakonna põhikirja.

2.1.2 Erakonna liikmekandidaadi võtab tema kirjaliku (sh digitaalselt allkirjastatud) avalduse alusel erakonna liikmeks vastu erakonna juhatus.

2.1.3 Erakonna juhatus teeb ühe kuu jooksul arvates avalduse saamise kuupäevast liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.

2.1.4 Erakonna liikmel on õigus

2.1.4.1 osaleda erakonna töös;

2.1.4.2 olla valitud erakonna otsustuskogudesse ja juhtorganitesse;

2.1.4.3 kuuluda ühte piirkonda ja liituda ühe või mitme valdkondliku toimkonnaga ning asutada valdkondlikke toimkondi;

2.1.4.4 võtta osa erakonna üritustest;

2.1.4.5 saada teavet erakonna tegevuste kohta;

2.1.4.6 lahkuda erakonnast kirjaliku avalduse alusel või Äriregistri elektroonilises keskkonnas.

2.1.5 Erakonna liikmel on kohustus

2.1.5.1 tunnustada erakonna eesmärke ning järgida erakonna tegevuses osalemisel põhikirja ja  juhtorganite otsuseid;

2.1.5.2 erakonna juhtorganitesse valituna osaleda nende töös;

2.1.5.3 aidata kaasa erakonna ja Eesti arengule ning erakonna programmiliste eesmärkide saavutamisele;

2.1.5.4 hoiduda erakonna maine kahjustamisest;

2.1.5.5 eriarvamuste ja lahkhelide korral lähtuda eelkõige erakonna eesmärkidest ja programmist ning põhimõttest, et kõik küsimused erakonna liikmete vahel lahendatakse erakonna sisemiste arutelude käigus.

2.2 Erakonna liikme väljaarvamine

2.2.1 Erakonna juhatus võib erakonnast välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab erakonna põhikirja eiravaks, erakonna eesmärkidele vastukäivaks või erakonna tegevust takistavaks ja kahjustavaks.

 

2.2.2 Erakonna juhatuselt saab motiveeritud ettepaneku alusel liikme väljaarvamise arutamist nõuda piirkonna juhatus vastavalt liikme piirkondlikule kuuluvusele.

2.2.3 Enne väljaarvamise otsuse tegemist tuleb väljaarvamise põhjused fikseerida kirjalikult ja anda liikmele tutvumiseks. Vastuargumente on liikmel võimalik esitada viie päeva jooksul, pärast mida tehakse otsus kirjalikus vormis.

 

2.2.4 Erakonna juhatus teatab väljaarvatavale viivitamatult väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Väljaarvataval on õigus taotleda otsuse ümbervaatamist üldkoosolekul.

3. Erakonna struktuuriüksused

3.1. Erakonna peamised struktuuriüksused on territoriaalsel põhimõttel moodustunud piirkonnaorganisatsioonid (edaspidi: „piirkonnad“) ning valdkondliku ühishuvi ja tegevuse põhjal loodavad toimkonnad.

3.2. Piirkonnad

3.2.1. Piirkonnad on erakonna territoriaalsed üksused, mis moodustatakse Riigikogu valimisringkondade baasil. Piirkonnas on vähemalt 1 liige. Piirkonna tegevusest võivad sõnaõigusega osa võtta kõik erakonna liikmed, kuid hääleõigus on liikmel tema omal valikul ainult ühes piirkonnas, kus on tema  erakonnale esitanud oma kontaktaadress. Piirkonna tegevusest võivad otsustusõiguseta osa võtta ka erakonna liikmeskonda mittekuuluvad isikud.

3.2.2. Piirkonna juhtimisstruktuur, tegevuskava, teemafookused ja jagunemine vastavalt vajadusele väiksemateks regionaalseteks või temaatilisteks allüksusteks on piirkonna liikmete endi otsustada.

3.2.3. Kui piirkonnas on ainult 1 liige, siis on ta automaatselt ka esinduskogu liige. Kui piirkonnas on vähemalt 2 liiget, siis valib piirkond oma esindaja erakonna esinduskogusse.

3.3. Toimkonnad

3.3.1. Toimkond on teemapõhine.

3.3.2. Toimkonna saavad moodustada vähemalt viis erakonna liiget. Toimkond, selle liikmed ja toimkonna eesmärk tuleb registreerida erakonna juhatuses. Toimkonna tegevusest võivad sõna- ja hääleõigusega osa võtta kõik erakonna liikmed. Toimkonna tegevusest võivad sõnaõigusega osa võtta ka erakonna liikmeskonda mittekuuluvad isikud.

 

3.3.3. Toimkonna otsustuskord, juhtimisstruktuur, tegevuskava ja teemafookused on toimkonna liikmete endi otsustada.

3.3.4. Kui toimkond valmistab ette eelnõu mingis olulises poliitilises küsimuses, siis peab sellele alla kirjutama vähemalt viis toimkonna liiget ning see esitatakse Esinduskogule. Kui toimkonna ettevalmistatud eelnõu on kooskõlas erakonnas juba varem kokkulepitud poliitilistele seisukohtadele, siis saab esinduskogu selle heaks kiita ja asuda seda rakendama. Kui tegemist on uue programmilise seisukohaga, mille osas ei ole liikmed üldkoosolekul veel otsust langetanud, on esinduskogu ülesanne lisada toimkonna eelnõu üldkoosoleku päevakorda ja Juhatuse ülesanne on Üldkoosolek ette valmistada.

4. Esinduskogu

4.1. Esinduskogu moodustatakse piirkondade esindajatest. Iga piirkond delegeerib esinduskogusse ühe esindaja, kes võib olla, aga ei pea olema, piirkonna juht. Piirkonnal on õigus igal ajal oma esindaja esinduskogust tagasi kutsuda ja delegeerida uus esindaja.

4.1.1. Esinduskogusse kuulub sõna- ja hääleõigusega erakonna president, kes on ühtlasi ka esinduskogu juht.

4.1.2. Esinduskogu koosolekutest võtavad sõnaõigusega osa juhatuse, erakonda kuuluvad Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse liikmed.

4.1.3. Esinduskogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

4.1.4. Esinduskogu koosoleku kutsub kokku erakonna president/vanem või tema äraolekul vastavalt saadud volitustele asepresident/abivanem.

4.1.5. Esinduskogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord kuus.

4.2. Esinduskogu

4.2.1. juhib erakonna tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal talle põhikirjaga seatud raamides ja pädevuses;

4.2.2. lähtub oma tegevuses üldkoosoleku otsustest ja teeb koostööd erakonna juhatusega;

4.2.3 võtab vastu erakonna programmist ja üldkoosoleku otsustest lähtuvaid poliitilisi seisukohti, otsuseid ja tegevuskavu, esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi;

4.2.4. arutab toimkondadest tulnud eelnõusid ja vajadusel rakendab neid, juhul kui üldkoosolek on selles küsimuses sisulise poliitilise seisukoha võtnud, või paneb need üldkoosoleku päevakorda seisukoha võtmiseks;

4.3. Esinduskogu koosolekuid aitab ette valmistada ja läbi viia erakonna juhatus; koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vastavalt erakonna kodukorras sätestatule.

5. Üldkoosolek

5.1. Erakonna kõrgeim organ ja otsustuskogu on erakonna üldkoosolek.

5.2. Üldkoosolek

5.2.1. võtab vastu ja vajadusel muudab  erakonna programmi ja põhikirja;

5.2.2. kinnitab majandusaasta aruande;

5.2.3. valib juhatuse liikmed kaheks aastaks. Üks erakonna liige ei tohi olla juhatuses kauem kui kaks perioodi järjest;

5.2.4. kuulab kord aastas ära juhatuse tegevusaruanded;

5.2.5. otsustab revisjonikomisjoni liikmete arvu ja valib revisjonikomisjoni liikmed;

5.2.6. kutsub vajadusel tagasi juhatuse või juhatuse liikme, samuti kõik muud üldkoosoleku valitavad organid või nende liikmed;

5.2.7. otsustab erakonna lõpetamise, liitumise või jagunemise;

5.2.8. kinnitab Riigikogu valimistel ringkonnanimekirjad;

5.2.9. kinnitab Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel üleriigilise nimekirja;

5.2.10. valib erakonna presidendi üheks aastaks. Erakonna liige ei tohi olla president kauem kui kaks perioodi järjest. Riigikogu valimisaasta eel toimuvatel erakonna presidendi valimistel pikeneb erakonna presidendi kandideerimise periood ühe aasta võrra. 

5.2.11. kinnitab erakonna kodukorra, milles kirjeldatakse lahti erinevate valimisnimekirjade koostamise põhimõtted, valitava organi liikmete valimise protseduurid ja ühe liikme häälte arv, juhatuse liikmete vahel ülesannete jagamise võimalused, mittetegutsevate toimkondade kustutamise põhimõtted jms.

5.2.12. otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest on liikmetele ette teatatud vähemalt 7 päeva enne toimumist erakonna sisekommunikatsiooni kanalites. 

5.4. Erakonna üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku, kui erakonna juhatus leiab selle vajaliku olevat, kui esinduskogu teeb juhatusele selleks ettepaneku või kui vähemalt 1/10 erakonna liikmeist teeb selleks erakonna juhatusele kirjaliku põhjendatud ettepaneku.

5.5. Juhatus informeerib erakonna liikmeid vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast.

5.6. Erakonna üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik erakonna liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Häält teisele isikule edasi anda ei saa.

5.7. Juhtudel, milliste kohta erakonna põhikirjas või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest Erakonna liikmetest.

5.8. Erakonna põhikirja muutmisel, valitavate esindajate või kogude tagasikutsumisel või erakonna lõpetamisel, liitumisel või jagunemisel loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalevatest erakonna liikmetest. 

5.9. Erakonna üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse

5.9.1. üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud;

5.9.2. üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.

5.10. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

5.11. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

6. Juhatus

6.1. Erakonna igapäevast tegevust korraldab 5-10 liikmeline juhatus.

6.2. Juhatus korraldab erakonna igapäevast tegevust ja administratiivset tööd. Juhatuse pädevusse kuulub:

6.2.1. erakonna igapäevategevuse seaduspärane korraldamine;

6.2.2. erakonna liikmete üle arvestuse pidamine;

6.2.3. erakonna tegevuskava koostamine ja eelarve kinnitamine;

6.2.4. raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine;

6.2.5. annetuse vastuvõtmise korra koostamine ja kinnitamine, selle järgimine annetuste vastuvõtmisel ja tehtud annetuste üle arvestuse pidamine;

6.2.6. tõstatatud probleemide lahendamiseks ajutiste töörühmade loomine, kaasates selleks vajadusel ka erakonna liikmeskonda mittekuuluvaid inimesi, ning liikmete algatatud toimkondade registreerimine;

6.2.7 muude kohustuste ja korralduste täitmine vastavalt üldkoosoleku ja esinduskogu otsustele ning kehtivatele õigusaktidele.

6.3. Juhatus esindab erakonda kõigis õigustoimingutes ühiselt. Juhatus võib otsustada, et juhatuse liige või liikmed võivad esindada erakonda ka iseseisvalt konkreetses õigustoimingus või kõikides õigustoimingutes üldiselt. Selliste volituste ulatus määratakse juhatuse otsuses.

6.4. Juhatuse liikme võib erakonna üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

6.5 Kui juhatuse liige loobub valitud kohast, saab asendusliikmena juhatuse liikmeks üldkoosolekul järgmise hääletamistulemuse saanud liige. Võrdsete häältearvu korral määratakse uus juhatuse liige liisu heitmise teel.

6.6. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige.

6.7. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega.

6.8. Juhatuse koosoleku kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

6.9. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt erakonna palgalised töötajad.

6.10. Juhatusel liikmed võivad omavahel jagada vastavalt vajadusele juhatuse töö- ja vastutusvaldkondi.

6.11. Juhatuse liikmed ei tohi kuuluda piirkonna esindajana esinduskogusse.

6.12. Juhatuse liikmetele määrab võimalusel ja vajadusel tasu üldkoosolek.

6.13. Juhatuse koosolekute otsused protokollitakse ning allkirjastatakse digitaalselt.

6.14. Juhatuse liikmete eriarvamuse sisu otsuse suhtes protokollitakse ja otsuse vastu olnud juhatuse liikmed vabastatakse vastutustest võetud kohustuste eest.

7. Erakonna president

7.1. Presidendi ülesandeks on olla läbirääkimiste delegatsiooni juht, esindada erakonda avalikkuse ees ning juhtida esinduskogu tööd.

7.2 Presidendi valimistel teiseks tulnud kandidaat valitakse asepresidendiks, kes abistab presidenti ja täidab presidendi ülesandeid juhtudel, mil president ei saa oma ülesandeid täita.

7.3 President on Riigikogu valimistel erakonna esinumber ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel piirkonna esinumber oma vabal valikul.

8. Revisjonikomisjon

8.1. Erakonna revisjonikomisjoni liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kuni kaheks aastaks.

8.2. Revisjonikomisjoni ülesanne on järelevalve teostamine erakonna organite tegevuse üle, sh:

8.2.1. kontrollida juhatuse tegevuse ja otsuste seaduspärasust;

8.2.2. kontrollide rahaliste vahendite, sh annetuste laekumise seaduspärasust;

8.2.3. kontrollida rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust ja vastavust erakonna eesmärkidele;

8.2.4. jälgida üldkoosoleku, esinduskogu ja juhatuse otsuste täitmist.

8.3. Revisjonikomisjon informeerib oma töö tulemustest Üldkoosolekut vähemalt kord aastas.

8.4. Revisjonikomisjoni liikmeteks ei tohi olla juhatuse liikmed või erakonna töötajad.

8.5. Revisjonikomisjon valib endale revisjonikomisjoni liikmete seast esimehe, kellel on õigus sõnaõigusega esineda erakonna üldkoosolekul ja juhatuse koosolekutel.

8.6. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ja andma vajalikku teavet.

9. Majandustegevus

9.1. Erakonna majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusaasta aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva enne erakonna üldkoosolekut.

10. Liitumine, Jagunemine, Likvideerimine

10.1. Erakonna liitumine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

10.2. Erakonna likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

10.3. Erakonna liitumisel, jagunemisel või likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara erakonna üldkoosoleku otsusega loodavale uuele erakonnale, selle puudumisel mõnele teisele mittetulundusühingule.

Põhikiri on vastu võetud.....

Liitu meie uudiskirjaga!

Võta meiega ühendust

meedia (at) tulevikuerakond.ee

  • White Facebook Icon

© 2020 Tulevikuerakond