Vahur Kollom. Aeg on asuda korruptsiooni välja juurima

Vahur Kollom

Poliitilise korruptsiooni väljajuurimiseks tuleb liikuda laiema korruptsioonikäsitluse juurde, kirjutab Tulevikuerakonna kõneisik Vahur Kollom.

Valitsuste vahetumine on demokraatlikus ühiskonnas täiesti normaalne nähtus. Eesti vajas Reformierakonna valitsemisaja lõppu ja nemad ise väikest mõttepausi. Küll aga ei saanud seekordne valitsus sadat kriitikavaba päeva. Viirus tabas ka valitsust ootamatult ja peale selle ohjeldamise pidid nad tegelema ka eelmiste valitsuste tegemata tööga. Ministrid aga hoolitsesid selle eest, et meedia neid kajastaks, ning ära ei põlatud ka riigi vara kasutamist enda hüvanguks.

Abielureferendumi ümber toimunu pärast võib väljendada kahetsust. Referendumi ärajäämine ei lahenda ühiskonnas tekkinud erimeelsusi. Kui soovime selle küsimuse lõplikult lahendada, peame seda tegema niimoodi, et arvestatud oleks suurema hulga inimeste arvamusega. Reaalsus võib aga olla selline, et küsimus jäetakse ikka õhku rippuma – poliitiliselt on ju kasulik vastanduda – ja seda tuleb meil lahendada veel järgmised kümme aastat. Lehvitame plakateid ja külvame viha vasakule ja paremale, sest nii on valijate häälte saamiseks kasulik. Lihtsalt teadmiseks, et kogu seda tsirkust tehakse meie ehk maksumaksja raha eest.

Peaministri tagasiastumine aga oli riigimehelik tegu. Riiki ei sobi valitsema erakond, kes on saanud korruptsioonikahtlustuse. Kahjuks on see juba ei tea mitmes kord, kui Keskerakond korruptsioonijuhtumitega kokku puutub. Seda on kurb tõdeda.

Eesti Tulevikuerakond on varem juhtinud tähelepanu sellele, et suurfirmadele soodsate laenude ja toetuste andmine tekitab ettevõtjate seas ebavõrdsust ja ühte ettevõtjat teisele eelistades luuakse Eestis ohtlik pretsedent. Eriti kurb on tõdeda, et selles tegevuses on nüüd ka veel väga selged korruptsiooniilmingud. Vähemalt on hea meel selle üle, et meie ametkonnad teevad oma tööd hästi ja struktuurides ei ole kallutatud jõud.

Aga sellest kõigest jääb siiski natuke väheks. Ühing Korruptsioonivaba Eesti juhtis juba 2009. aastal tähelepanu sellele, et aeg on liikuda laiema korruptsioonikäsitluse juurde. Laiema korruptsiooni mõiste juurutamine Eesti kriminaalseadustikku toob kaasa ka teistsuguse lähenemise poliitilisele korruptsioonile.

Olukorras, kus üks erakond on korduvalt toime pannud korruptsioonikuritegusid, peab järgnema sundlikvideerimine. Praegused seadused toetavad erakondade korruptiivset tegevust. Äkki asuvad lugupeetud riigikogu liikmed nüüd lõpuks tööle ja muudavad ka erakondade vastutust korruptiivsete kuritegude eest? Nõustun täielikult endise õiguskantsleri Alla Jõksi seisukohaga, et poliitiline korruptsioon närib tegelikult riigi julgeolekut ja tervist hullemini kui viirus, sest viirused tulevad-lähevad, vaktsiinid toimivad või mitte, aga poliitikuid ei saa karantiini panna, et poliitilist korruptsiooni välja juurida.

Postimees "Vahur Kollom: Aeg on asuda korruptsiooni välja juurima", 15. jaanuar 2021