Eesti Tulevikuerakond: Keskkonnaministeerium on hädas oma eesmärkide täitmisega

Heli Piisang Vahur Kollom

Keskkonnaministeerium on hädas oma eesmärkide täitmisega

Keskkonnaministeeriumi missioon on olla ühiskonnas keskkonnahoidliku

mõtte- ja toimimisviisi eestvedaja, et meie elukeskkond oleks puhas, loodus liigirikas ning areng jätkusuutlik. Keskkonnaministeerium on väitnud, et on Eesti kõige looduslähedasem ministeerium. Väited ja teod on aga omavahel tihti vastuolus. Järelevalve oma haldusala tegevuse üle aga kohati puudulik.

Eesti Tulevikuerakond soovib värskele keskkonnaministrile Rain Eplerile jõudu ja jaksu, et ta suudaks oma majas korra majja lüüa. Juba aastaid oleme olnud tunnistajaks, kuidas ministeeriumi ametnikud ei suuda taluda konstruktiivset kriitikat ning oma tööd ühiste eesmärkide nimel parandada. Ametnikud õigustavad oma seniseid tegemisi või tegematajätmisi, misjärel probleemidega ei tegeleta ning samade probleemide juurde tuleb hiljem tagasi tulla.

Keskkonnaministrina on aeg ennast kehtestada ning panna ministeeriumi ametnikud arvestama erinevate tähelepanekute ja ettepanekutega ning tegelema ministeeriumi valdkondadega sisuliselt.

TULE juhib tähelepanu kolmele asjaolule:

1. Keskkonnaministeerium eirab riigikontrolli ja keskkonnaagentuuri

seiret;

2. Euroopa Elurikkuse Strateegiast lähtuvalt, peab mahemaa kasvama, kuid

faktid viitavad sellele, et mahetootjatel on raskusi erinevate nõudmiste täitmistega ja toetused on ebapiisavad.

3. Riigimetsa raiutakse rohkem, kui keskkonnaministeerium seda lubab.

23. novembril 2020. a Riigikogus keskkonnakomisjoni Eesti mahetootmisega seotud küsimuste arutelul väitis Keskkonnaministeerium, et põhjavee olukord on oluliselt paranenud, et põhjavees leidub taimekaitsevahendite jääke vähem, samal ajal kui riigikontrolli 2018. aastal koostatud põhjavee alane audit näitab selgelt, et reostus on suurenenud. Ka keskonnaagentuuri põhjavee seire 2014 ja 2020 võrdluses ütleb sama.

Euroopa Elurikkuse Strateegia täideviimine võib saada hoobi, kui ei

leita lisavahendeid mahetootjatele. Paljud mahetootjad võivad tootmise lõpetada.

Eesti Metsanduse Arengukava juhtgrupp saadeti laiali. Riigil puudub

sisuline plaan olulise vara – metsa- pikaajaliseks majandamiseks.

Juhime valitsuse tähelepanu asjaolule, et tänasel päeval on keskkonnaministeerium hädas oma eesmärkide täitmisega.

Lähtudes eeltoodust, ootame valitsuselt vastuseid järgmistele

küsimustele:

1. Millel põhineb keskkonnaministeeriumi väide, et põhjavee olukord on paranenud, taimekaitsevahendite jääke põhjavees leidub vähem, samuti on paranenud oluliselt analüüsivõimekus?

2. Millal leitakse lisavahendeid mahetootjate toetamiseks?

3. Kuidas keskkonnaministeerium suudab tagada kontrolli oma haldusalas toimuva tegevuse üle? Millal käivitub uue Eesti metsanduse arengukava koostamine? Kuidas planeerib keskkonnaministeerium erinevaid osapooli kaasata? Mida kavatseb keskkonnaminister teha selleks, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei ületaks ministri kinnitatud uuendusraiete pindalasid?

Eesti Tulevikuerakonna juhatus