Airi Hallik-Konnula
Riigi majanduspoliitika peab toetama nutikaid ja paindlikke mikro- ja väike-ettevõtteid ning ühistulist ettevõtlust, kes suurendavad Eesti toodete ja teenuste mitmekesisust, suutes toota parema
tarbimisväärtusega kestvamaid tooteid. Ringmajandusel, sinimajandusel, sotsiaalsel ning elustiiliettevõtlusel on täita oluline roll.
1. juulist hakkas kehtima „Taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seadus”. Nimelt tõuseb mahepõllumajandustoodete töötlemise, pakendamise ja ladustamisega tegelevate ettevõtete riigilõiv 40 eurolt 120 euroni aastas. Riigilõivu suurendamist põhjendati eesmärgiga viia see vastavusse riigi poolt mahepõllumajanduse järelevalvele tehtavate kulutustega.
Seadusemuudatus puudutab valusalt mikroettevõtjaid, kelle jaoks sõna „mahe” tähendab eelkõige eluviisi ja missiooni.
„Kui iga-aastased riigilõivud sunnivad mikroettevõtjaid mahemärgist
loobuma, on viimane aeg neid makse diferentseerida vastavalt ettevõtte suurusele või asendada maheettevõtete lauskontroll juhuvalimiga.” ütles Airi Hallik-Konnula ja lisas „Ei ole õiglane, et riik kasseerib ulmelisi summasid just puhta toidu valmistajajatelt.”.
Eesti Tulevikuerakond on seisukohal, et peab looma ja tagama loodust
hoidva majanduskeskkonna. Seadusandja, toeta väikeettevõtjaid ja loo paremad tingimused keskkonda säästva tootmise arendamiseks. Riigi ülesanne on luua tingimused mahetoidu kasvatamiseks selliselt, et seda saaksid teha nii mikrotootjad, kui ka suuremad ettevõtted. Maksukoormuse suurendamist tasub kaaluda nende ettevõtete suhtes, kes kasutavad taimekaitsevahendeid aina suurenevas koguses. Sellest tingitud tagajärjed on vaja meie tervishoius korduvalt pärast hiljem kinni maksta.
Eesti Tulevikuerakond
3. november 2020