Lauri Klein Vahur Kollom
Eestis ühiskonnas toimub juba pikemat aega erinevate inimgruppide vahel vastandumine. Poliitiline vägikaikavedu töötab täispööretel ja lõppu ei paista tulevat. Poliitiline kultuur on muutunud labasemaks ja inimeste võimalus poliitikas osaleda veelgi ahtamaks. Kõikidele organisatsioonidele ei ole tagatud võrdseid võimalusi poliitikas kaasa lüüa. Poliitiline konkurents vajab avamist.
Elame vastanduvas Eestis. Ühiskonnas vajalikele teemadele lahenduste otsimise asemel keskendutakse peamiselt teineteise suunas pori loopimisele.
Kas metsakaitsjate pahatahtlik sildistamine Gazpromi huvide esindajateks aitab kaasa ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele? Tulevik vajab mõistlikku metsandust ning ühiskondlik kokkulepe metsa majandamiseks peab olema koostatud erinevate huvigruppidega koostöös. Uus Eesti metsanduse arengukava (MAK) on endiselt keskkonnaministeeriumis koostamisel. Kõik erakonnad on oma programmides ära märkinud metsanduse olulisuse ja metsa tähtsuse ökosüsteemi osana. Aga lahendusi ei ole endiselt.
“Kipume unustama, et peale inimeste, riikide ja rahvaste on meie igapäevaseks koostööpartneriks kogu elusloodus. Just loodus pakub meile kõiki neid alushüvesid, millele me oma mugavused oleme ehitanud. Tänasel päeval võib väita, et Riigikogusse valitud erakonnad on Eesti metsades toimuva röövraie käendajad. Sellise mõtlematu ja vastutustundetu, tasakaalustatud ökosüsteeme lõhkuva suhtumisega loodusesse saetakse oksa, millel kogu rahvaga siin Eestis istume.” ütles Lauri Klein ja lisas “See on vana, lõhkuv ja vastandav poliitika, millest tuleb vabaneda. Uus, 21. sajandi poliitika rajaneb koostööl ja tasakaalustatud võrgustiku loomisel, nagu seda on igipõlised seosed looduses.".
“Eesti poliitika on stagnatsioonis ja peamine aur kulub erakondlikule vägikaikaveole ja teineteisele vastandumisele, selle asemel, et midagi sisulist erakondade üleselt korda saata. TULE seisab selle eest, et ühiskonnas valitseks tasakaal.” ütles Vahur Kollom ja lisas “Miks me ei räägi ühiskonnas olulistest teemadest? Kuidas on Eestis vaesusega lood? Kas piirangute ja töökoha kaotuse tõttu on absoluutse ja suhtelise vaesuse piir Eestis tõusutrendis? Kuipalju isikuid on nende piirangute ja töökoha kaotuse tõttu tegelikult hädas? Kuidas on lood nende inimeste vaimse tervisega? Kuhu on jäänud arutelu hoolduskindlustuse üle? Inimesed on endiselt hädas oma hooldekodus viibiva lähedase eest tasu maksmisega. Miks käivad inimesed haigena tööl? Sest haigushüvitust ei tasuta esimestest päevadest alates ja inimesed ei saa endale lubada sissetuleku langust. Haiguste ennetamisega pole siin mingit seost, sest tegeleme põhjuste asemel endiselt tagajärgedega.”.
Eesti Tulevikuerakond
12. oktoober 2020