Eesti Tulevikuerakonna märkused MAK 2030 koostajatele
Eesti Tulevikuerakond pidas nädalavahetusel Vana Kaiu Külas mõttetalgusid. Analüüsiti metsanduse arengukava tööversiooni. „Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud MAK 2030 kavand on katse kirjutada eelnev versioon ümber uute sõnadega, kuid vanas MAK 2020 võtmes,” võttis metsanduse arengukava värske tööversiooni kokku TULE metsandusekspert Peeter Liinsoo.
Esitatud dokumendis puuduvad algandmed, mõisted on lahti kirjutamata, mõõdikuteks on määratud vaid puidutööstusele vajalikud suunad. Küsimusi tekitab fakt, et miks Keskkonnaministeerium tegeleb üleüldise metsatööstuse probleemidega, kui see pole üldsegi nende põhimäärusejärgne ülesanne. Tegemist on dokumendi projektiga, mille sisu on kaheldava väärtusega. Kui selle koostasid riigi parimad teadlased, siis on päris piinlik lugu.
Eesti Tulevikuerakonna (edaspidi Tule) hinnangul MAK oma praegusel kujul ei täida talle pandud eeldusi, ei lahenda tegelikke probleeme ning üksnes seadustab kaheldava väärtusega majandustegevust.
Tule esitab märkused Eesti metsanduse arengukava 2030 kavandi (edaspidi Kavand) kohta.
On rikutud hea seadusloome tava, olulised lisad ei ole avalikud
Kavandile esitatud vastamise tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Arvestades seda, et Tule liikmed (nagu ka paljude muude vabaühenduste liikmed) ei ole riigiametnikud ning nad ei saa pühenduda töö ajast Kavandi lugemisele, analüüsimisele, täiendavatele arupärimistele ja parandusettepanekute koostamisele jääb aeg (10 päeva) ülimalt lühikeseks, et asjalike ettepanekuteni jõuda. Lisaks Kavandile endale peaks tutvuma ka muude riiklike, Euroopa Liidu ja ÜRO strateegiatega, mis üldkokkuvõttes annab sadu lehekülgi materjali. Seega antud juhul saame esitada vaid olulisematele puudustele MAK2030 kavandamise protsessis ja kavandi tekstilisele osale. Eesti Tulevikuerakond loodab, et Keskkonnaministeerium ja Vabariigi Valitsus tervikuna arvestab oma edaspidises tegevuses meie tähelepanekutega. Loodame ka kaasamisprotsessi sisulisele aspektile, kus saame koos muude osalistega jõuda kõiki rahuldava tulemuseini.
Läbi teksti on sisustamata mõisted, näiteks „metsandus“, „metsa optimaalne tihedus“, „sotsiaalne metsandus“ jne.
Läbivalt on tekstis puudulikult tähistatud viited, näiteks lk 1 esimene lauses sõnad „Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra“ või „ÜRO säästva arengu eesmärke“ või „Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe“.
Tekstis puuduvad lisad, viimastele on aga viidatud, näiteks lk 4 viimases lõikes.
Puudub viide isikule või isikutele, kes konkreetselt on Kavandi kokku pannud ehk kellega saanuks konsulteerida teksti sisu osas.
Tule ei ole nõus, et MAK2030 koostamine on jäetud vaid juhtrühma liikmete teha. Selline tegevus on vastuolus juhtimise hea tava, aga ka kaasamise põhimõtetega. Viimased on avalikustatud kõikide ministeeriumite kodulehtede avalehtedel, s.h ka Keskkonnaministeeriumi omal.
Kavandis on pühendatud suur osa metsatööstuse vajaduste selgitamisele ja kaasa aitamisele. See ei ole aga meie hinnangul metsanduse arenkukava, veel vähem Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KM) põhiülesanne. Tule hinnangul on MAK2030 nagu ka Keskkonnaministeeriumi roll tervikuna (vt KM põhimäärus peatükk 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/13243657) tegeleda eelkõige keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega, mitte kasvavate puude kui puiduressursi kasutamise arendamisega. Tööstuslik loodusvarade kasutus ja arendus ja/või nende majandusvaldkondade huvide kaitse jäägu äriettevõtete enese kanda ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ampluaasse (vt MKM põhimäärus peatükk 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv). Lisaks eelnevale ei peaks Kavandis käsitlema tööhõive küsimusi (vt lk 17 viimane lõik). Hetkel on seda ilmselt keeruline teha kuna juhtkogus pole esindatud vastava valdkonna uurimisasutusi.
Kavandi sissejuhatuses märgitakse, et üldised raamid annab Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab valdkondlike arengukavade ja programmide koostamise, elluviimise, aruandluse hindamise ja muutmise korra. Ilmselt on juttu Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. määrusest nr 117 (edaspidi Määrus) (https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005). Meie hinnangul ei ole Kavandi koostamine vastavuses antud Määruse nõuetega. 8.1. Puudub viide Määruse § 2 lg 3 otsusele. 8.2. Keskkonnaminister on juhtkogu liikmete määramisega rikkunud nii Määruse § 2 lg 4 kui ka MS § 7 lg 4 nõudeid (juhtrühma ei ole määratud metsanduse uurimisasutusi ega huvirühmi).
Kavand on koostatud metsa (MS § 3 lg 1 mõttes) arenguna, läbivalt on põhiteema kasvavate puude olem (pindala, puistute mahud, raiemahud, puude istutamine, jms) ning selle loodusressursi kasutamisvõimalused. Kavandis on kirjeldamata eelmises punktis nimetatud analoogsed alusandmed muude ökosüsteemi osade kohta, aga ka muude metsadega seotud majandusvaldkondade olukord ning arengukavad. Ei ole võimalik kavandada nende osade kaitset ja kasutamist, kui pole teada nende hetke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.
Täilikult puudub kirjeldus riiklikust järelevalvesüsteemist ja selle arendamise võimalustest. Kahetsusega peab tunnistama, et 30.a jooksul pole KM kunagi olnud osakonda, mis kureeriks riiklikku keskkonnajärelevalvet. Pole mingi saladus, et lisaks KM asutustele on järelevalveõigus ka Siseministeeriumi asutustel. Kasvav kodaniku aktiivsus on tõend sellele, et ka eraisikud hakkavad tulevikus järelevalvega tegelema (kalakaitses juba nii on). Kui KM tasandil pole oskusteavet, siis on ilmselge, et ei ole isikuid, kes oskaksid näha vajadust selle valdkonna arendamiseks. Selliseid isikuid pole ka MAK2030 juhtkogus. Järelevalvesüsteemi olematus on Eesti riigile ja selle üksikisikutele toonud korvamatut kahju. Nii ei pea aga jääma.
Kavand on vastuoluline ka muudes osades. Kui Euroopa Liidu ja maailma organisatsioonid on võtnud suuna CO2 heitme vähendamiseks, s.h metsade raadamise (lageraie ei ole küll eesti õiguse kohaselt raadamine, kuid sisult (ajanihkes) ta seda on, siis Kavandi (lk 11 eelviimane lõige, lk 12 viimane lõik, lk 18) ja muude varasemate Eesti arengukavadesse on sisse kirjutatud puidu kui biokütuse intensiivne kasutamine elektri- ja soojusjaamades kasutamiseks.
Kavandis on vastandatud puiduliste ja mittepuiduliste hüvede saavutmine (näiteks lk 18 Metsandus ühiskonnas). Kogu tekstist võib aru saada, et esimene on riiklik huvi, teine aga mingite nimetamata huvirühmade huvi, kes ei mõista „keerulisi globaalteemasid“.Ka antud peatükist kumab jällegi läbi metsaraie ja -tööstuse peamine roll ühiskondlikus ootuses. Millele aga tugineb selline väide, selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Teaduskraadiga isikute poolt sellise sisuga apsakate tekstis kajastamine võiks tulevikus olemata olla.
Kavandis kajastatud mõõdikud (vt lk 30) on puhtalt kasvavate puud raie ja materjali ümbertöötleva tööstust puudutavad näidikud. Puuduvad muude prioriteetsete valdkondade (vt lk 3 lõige 2) mõõdikud ning senini vaeslapse rollis virelenud riiklik keskonnajärelevalvesüsteem.