Postimees küsis poliitikutelt, kuidas on tasuta kõrghariduse lubadus end õigustanud? Mismoodi tuleks minna edasi?
Tulevikuerakonna poolt vastab HEIKI LILL, EMÜs õppekava juht ja nooremteadur:
"Eestis on tavaks saanud hoogtöö tegemine. S.t tehakse mingisugune asi hooga valmis ja siis unustatakse, kuni see on mädanema läinud, osadeks lahti kukkunud või siis seda kasutatakse ebaotstarbekalt.
Puudub pideva monitooringu tulemusel saadud andmete alusel süsteemi katkematu ajakohastamine. See iseloomustab riigi suhtumist kõrgharidussüsteemi. Mõeldi välja ja rakendati tasuta kõrgharidussüsteem. Ja siis unustati. Halvenenud olukorras on loomulik, et ülikoolide juhid otsivad erinevaid võimalusi raha ülikooli toomiseks ning seetõttu on hakatud üha rohkem panustama võõrkeelsele ja osakoormusega õppele, sest nende eest saab tudengilt raha küsida. Samas on vähenenud eestikeelsete ja tasuta õppekohtade arv. Eelnev on omakorda pannud surve alla õppejõud, kes peavad andma sama sisuga loengut nii eesti kui ka inglise keeles. Tihtilugu lisatasu saamata, kuid ülekoormatult. Tudengite sotsiaalsed garantiid on jäänud nende loomise aega.
Selleks et tagada ülikoolidesse võrdsem ligipääs, vähendada katkestamist ja kindlustada kõrghariduse kestlikkus, tuleb esmalt riigi poolt tagada iga-aastane normaalne rahastus kõrgharidussektorile koos mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ajakohastamisega. Haridusleppes on tehtud ettepanek tõsta kõrghariduse rahastamine 1,5 protsendile SKTst. Kui seda taset hoida, siis on ka võimalik eesmärke saavutada."
Avaldatud 25.11.21 Postimehes: https://leht.postimees.ee/7393490/kas-tasuta-korghariduse-aeg-on-umber?