Postimehe Mõttekoda küsis: Uue valitsuse koalitsioonileppes on lubadus kiirendada taastuvelektrile üleminekut eesmärgiga, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht. Kui realistlik see eesmärk on ja milliseid samme tuleb selle saavutamiseks astuda?
Heiki Lill, Eesti Tulevikuerakond (TULE)
Eesmärk, et Eestis toodetaks 2030. aastaks tarbimisega võrdses mahus elektrienergiat taastuvatest allikatest, on tegelikult äärmiselt reaalne. Piisab sellest, et katta 25 ruutkilomeetrit päikesepaneelidega (1000 MW). Seda on kordades vähem kui praegune põlevkivikaevanduste maa-ala (450 km²). 1000 MW meretuulepargi ala võtaks enda alla umbes 183 km². Koalitsioonilepingus on kirjas, et tegeletakse elamute energiatõhususega. Paljud korterelamud on veel renoveerimata. Eesti Energia võiks näiteks ulatada neile abikäe ning toetada nende majade katuste renoveerimist ja paigaldada neile seejärel päikesepaneelid. Usutavasti oleksid paljud korteriühistud säärasest võimalusest huvitatud. Kuid probleem on siiski taastuvate allikate stohhastilisus. Seega tuleb investeerida ka energia salvestamise võimsustesse. Olgu need siis näiteks hüdropaagid, akupangad või vesinik. Ilma salvestusvõimekusteta istume öisel ja talvisel ajal pimedas toas ja vaatame telekat küünlavalgel.