• TULE

Vahur Kollom. Kas kõrgemate riigiteenijate palk tõuseb?












Vahur Kollom


Olukorras, kus erasektor kannatab tugevate kärbete tõttu, ei ole kõrgemate riigiteenijate palgatõus moraalselt õige ega õiglane, kirjutab Tulevikuerakonna kõneisik Vahur Kollom.


Eelmise aasta 1. aprillist alates tõusis kõrgemate riigiteenijate ametipalk. Seda ajal, mil viiruspuhangu ja eriolukorra tõttu inimeste sissetulekud vähenesid ning paljud jäid üleüldse sissetulekust ilma. Ebameeldivas olukorras lubasid nii mõnedki kõrgemad riigiteenijad oma palgatõusu ära annetada. Kahjuks puudub selle kohta aga igasugune sisuline teave, kes ja kuipalju kuhugi midagi annetas.


Osa riigikogu liikmeid algatas ka eelnõu ametipalkade langetamiseks. Kuid nagu arvata võis, jäigi vastavasisuline eelnõu kuhugi tolmu koguma ning koosseisu muutumisel langeb menetlusest välja. Korraldati lihtsalt üks ilus ja sisutu näitemäng, mille kohta saab kasutada venekeelset sõna «показуха».


Kriisiolukorras on täielikult õigustatud ühiskonna huvi rahvaesindajate priiskamise vastu. Kuni praeguseni ei ole teada, mille jaoks kasutasid riigikogu liikmed eelmisel aastal oma kuluhüvitisi. Häbiväärne on ka see, et jäeti isegi teabenõudele kuluhüvitiste kasutamise kohta vastamata. Sellega aga rikkus seadusandja ise seadust. Järelikult on salatsemiseks põhjust ning andmeid varjatakse teadlikult. Samuti võib täie kindlusega väita, et kriisiajal, kus paljude sissetulek on vähenenud või on jäädud üleüldse sissetulekuta, kasutavad riigikogu liikmed kuluhüvitisi endiselt täies mahus ja kõikvõimalikel eesmärkidel, sh auto liisingumaksete tasumiseks.


Statistikaameti andmetel tõusis avalikus sektoris keskmine brutokuupalk aastaga 2,5 protsenti ehk 1563 euroni ja erasektoris 2,2 protsenti ehk 1399 euroni. Mõnevõrra üllatavad arvud ja sellest selgub, et keskmise palga tõusu veab endiselt riigisektor.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli aga võrreldes eelmise aastaga –0,4 protsenti. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine oli eelmisel aastal pensionikeskuse andmete kohaselt parem kui üle-eelmisel aastal. Laekumise kasv on iseenesest positiivne, kuid hetkel lähtume nendest andmetest eelkõige kõrgemate riigiteenijate palgamäära tekkimise seisukohalt.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenevalt indekseeritakse kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kõrgeima palgamäära indeks avaldatakse aga iga kalendriaasta 15. märtsiks rahandusministeeriumi kodulehel.

Lähtudes eeltoodust, siis hiljemalt 15. märtsil selgub, kas kriisiajal tõuseb ka selle aasta 1. aprillist alates kõrgemate riigiteenijate ametipalk või hoopiski langeb.

Riigikogu ja valitsus peavad käituma ettevõtjaga solidaarselt ja raskel ajal vähendama kõrgemate riigiteenijate ametipalka. Samuti peab ära kaotama riigikogu liikme kuluhüvitise. Kui erasektor kannatab tugevate kärbete tõttu, ei ole moraalselt õige ega õiglane maksumaksja raha pillamine erakondade ja poliitikute ülalpidamisele. Oluline on märkida, et ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama.


Postimees "Vahur Kollom: Kas kõrgemate riigiteenijate palk tõuseb?", 17. märts 2021