"Mitmed 20. sajandi teadustööd prognoosisid, et kui tööstusajastul välja kujunenud tüüpilised arengud jätkuvad senisel kujul, jõuab inimkond ajavahemikus 2010–2050 energia- ja toormekriisini. See tingib majanduskasvu kadumise, järgneva finantssüsteemide kinnikiilumise ning edasi juba globaalsete tarneahelate lagunemise ja massirahutused. Tõenäoliselt kaasneb sellega (geo)poliitiline ebastabiilsus, mis kiirendab protsesse veelgi. Kokkuvõttes on tegemist globaalse üldkriisiga, mis lõpeb tööstustsivilisatsiooni kollapsiga.
Sellest vaatenurgast paistab käesolev kriisipuhang vaid järjekordne episood süsteemses üldkriisis, mille tuumpõhjuseks on asjaolu, et 19.–20. sajandil said kõik tsivilisatsiooni võtmesüsteemid rajatud pideva kasvu eeldusele. Majanduskasv on praegugi iga riigi enesestmõistetav siht. Kuid majandus saab kasvada vaid oma sisendiks oleva energia- ja toormesisendi kasvu arvelt ning planeedi lõplike ressursside taustal pole lõputu kasv lihtsalt võimalik. Nagu pole võimalik hajutada lõputult kasvavaid heitmekoguseid keskkonda, muutmata meie lõplikku planeeti elamiskõlbmatuks." [...]
"Nüüd on Suurele Rahale ootamatu turvasadama loonud rohepööre. Soositakse hiiglaslikke investeeringuid taastuvenergiate arendusse ning olemas on suur tõenäosus nende tasuvuseks, tänu kaetusele riiklike ja rahvusvaheliste programmide, lepete, toetuste ja soodustustega. Taastuvenergeetika on investoreile nagu uus nafta. Aga rohepöörde ettevõtmised ja asjaajamised kipuvad uute investeeringute tormijooksus pahatihti moonduma «rohepesuks». Nüüd avaldub see eelkõige mitte toormehangete ja tootmiste ökoloogiliseks valetamises (mis küll endiselt jätkub), vaid konkreetsete poliitikate, projektide või tegevuste info moonutamises, avalikkuse eest varjamises või lausa salastamises."
"Ka Eestis on pretsedente Suure Raha turvasadamaiks sobivate projektidega, nagu supertehased, hüperraudteed, megametsaraied või gigatuulikupargid. Tajudes elanikkonna kahtlevat või tõrjuvat hoiakut selliste gigantomaaniast pakatavate ja keskkonnahoiu mõttes väga küsitava väärtusega projektide suhtes, asutakse neid läbi suruma teavet moonutades ja jalgu jäänud kogukondadest jõuga üle rullides. Taastuvenergeetika teemal on meil laialt tuntud metsade massilise ahju ajamise mure koos sellise «roheenergia» kahjudega elurikkusele. Nagu anekdoodis, kus raiutakse metsa, et toota paberilehti loosungiga «Päästkem mets!». Võimsa rohepesu uusim laine on kaasnenud plaanidega täita Eesti merealad gigantsete tuuleelektri-tööstusparkidega." [...]
"Taastuvenergiaile ülemineku algne kontseptsioon seostus konsumerismi ja kasvumajanduse hülgamisega ning ökoloogilise tsivilisatsioonimudeli juurutamisega. See sisaldas muu hulgas mõistmist, et fossiilsele energiale rajatud külluseajastu lõppedes tuleb paratamatult loobuda ka tsentraliseeritud ja unifitseeritud energiavarustusest. Muutuvate oludega kohanemiseks peavad selle asendama hajutatud, lokaalsed, reeglina kohalike kogukondade ja väikeettevõtjate käitatavad energiatootmised, mis lähtuvad oma sisendite ja tootmisviiside valikus kohaliku elukeskkonna võimalustest ja vajadustest. Seejuures peeti enesestmõistetavaks, et energiatarbimist tuleb tohutult koomale tõmmata kõigil, kõiges ja kõikjal."
"Algideestiku järgi pidanuks kogu rohepööre lähtuma n-ö rohujuure tasemelt, nagu kooperatiivselt edendatud taastuvenergia tootmised Põhjamaades. Eestis on sama lähenemist propageerinud Kaul Nurm (EVEA), pakkudes lisaks, et ulgumaise Suure Raha ja ärieliidi asemel võiksid rohepöördes turuosalisteks ja kasusaajateks olla tavalised Eesti inimesed, kogukonnad ja mikroettevõtted. Üldrahvaliku ühisprojekti tarbeks saaks Eesti ja Euroopa Liidu rahatrüki asemel emiteerida väärtpaberid, mis sarnaselt kunagiste EVPdega oleks Eesti elanike rohevautšerid või roheosakud. Neid saaks kasutada vaid rohepöördega seotud (eelistatult kogukondlikeks) investeeringuiks, nagu hoonete soojustamine, lokaalsete taastuvenergia- ja salvestusseadmete ehitus, osalus energiaühistuis, ringmajandusettevõtteis, keskkonnainvesteeringuis, ühiskasutatava elektriautonduse ning selle taristu arendustes jne. Praeguste haavatavate tsentraliseeritud elektrivõrkude asemel keskendutaks hajali asuvale kohalikule tootmisele. Eestimaa päike ja tuul oleks kokkuvõttes kõigi Eesti elanike, mitte ainult ulgumaiste suurinvestorite rikkus. Nii saaks Eesti inimesed kindlustada lokaalset tulevikku globaalse energiakriisi vältimatu ja pöördumatu süvenemise eel. Rahval tekiks huvi teha endale asjad selgeks ja võimalus olla rohepöörde osalised nii selle kasudes kui ka kasinustes."
"Tegelikkuses ei võimaldanud Eesti seadused veel hiljuti üldse mitte mingit energiaga seotud ühistulist tegevust. Kogu rohepööret on toimetatud selle algideede, taastuvenergia eripärade ja lokaalsete huvidega arvestamata. Esiplaanile on jäänud investorite huvid. Nii trügivadki hiigeltuuletööstused avamerelt ära, ranna lähedusse, kus investeering on kasumlikum.
Selline uuskolonialism võtab kasutusse pärismaalaste loodusvarad, vastutasuks rikub kalastuskohad, muudab võimatuks traditsiooniliste eluviisidega jätkamise, toob rannaasulateni tervist ohustava madalsagedusmüra ja visuaalse reostuse, hävitab randlaste kinnisvarahinnad, elutingimused ja tervise, nullib (loodus)turismi arendanud ettevõtjate kolme kümnendi töö, kiirendab ääremaadelt linnadesse migreerumist jne. Kasum koos toodetud särtsuga kaob muidugi piiri taha. Ja näib üsna loomulik, et tuuleparkide tulud privatiseeritakse, kuid nende kasutamiseks hädavajalike juhitavate tootmisvõimsuste kulud natsionaliseeritakse." [...]
"Juba selline gigantomaaniast pakatav vastuolu peaks eestlastel häirekellad helisema panema. Tõepoolest tuleb meil fossiilkütustest loobuda. Kuid neid ei saa vahetada taastuvenergia vastu, loovutamata samas lõviosa senistest tarbimismahtudest ja harjumuslikust elukorraldusest. Fossiilkütuste 83-protsendilist osa globaalses energiasisendis pole võimalik senituntud tehnoloogiatega katta. Sellises mahus taastuvenergia seadmete jaoks pole lihtsalt võimalik planeedist vajalikes kogustes ressursse välja väänata. Isegi mitte sel juhul, kui me ei loe probleemiks planeedi ökosüsteemide totaalset hävitamist."
Täistekst 15.09.2022 Postimehes: "Kaupo Vipp: taastuvenergeetika on investoreile nagu uus nafta ja rohepöörde asemel saame rahapöörde"