• TULE

Lauri Tõnspoeg. Kuhu kadus 2,35 miljardit eurot riigimetsast?












Lauri Tõnspoeg


See, et RMK on kui riik riigis, ei ole kellelegi uudiseks nagu seegi, et see organisatsioon toimetab metsatööstuse käpa ja kaitsva katuse all, mille vastu ei saa ükski poliitiline erakond, rahva pahameelest rääkimata. Küll aga võib paljudele uudiseks olla fakt, et RMK majandusaasta aruannete kohaselt on meie ühise metsa bioloogiliste varade väärtus 5 aastaga vähenenud 3.1 miljardi euro pealt 2015 aastal 0.75 miljardi euroni 2020 aastal.

RMK on kasutanud bioloogiliste varade väärtuse hindamise skeemi pikalt, aga täiesti hämmastav on viimastel aastatel toimunud allahindamine, kus nelja aastaga on kadunud 80% selle väärtusest ning seda olukorras, kus puidu hinnad drastiliselt langenud ei ole ja eurosid on pidevalt juurde trükitud. Viie aastaga on müük olnud RMK-s 967 miljonit eurot ja sealjuures on kaduma läinud 2.35 miljardit eurot ikkagi märkimisväärne number, mis paneb vähegi bilansse lugenud inimese mõtlikult kukalt kratsima. Kas see on tahtlik tegevus ning mis on selle motivatsiooniks?

Iseenesest on valem, mille järgi riigimetsa väärtust hinnatakse lihtne: tuludest lahutatakse kulud ja jagatakse raha maksumusega. Iseküsimus on, et kas RMK peaks võtma metsa väärtuse arvestamisel arvesse diskontomäära, ehk Euroopa Keskpanga intressi, kui tal rahamuret pole kunagi olnud ning turult kapitali laenama ei pea ja eriti kaasaajal, kus keskpanga intressid on juba terve kümnendi nulli lähedased olnud.

Teeme lihtsustatud arvutuse. Kui mul on mingi vara ja ma teenin selle pealt iga aasta 10 eurot puhastulu ning ütlen, et mu vara väärtus on kümne aasta tulu, ehk 100 eurot, ning keskmine inflatsioon selle ajavahemiku ajal on 2%, siis mu vara väärtusest sööb see ära 2 eurot ja järgi jääb 98 eurot. RMK võtab aga keskpanga intressi ja lahutab sellest inflatsiooni, saab näiteks 0-2=-2% ning saab vastuseks, et minu vara on väärt -50 eurot. Kui eelmisel aastal oli mul vara bilansis 100 eurot, siis ta lahutabki sellest pool maha ja järgi jääb 50 eurot, järgmisel aastal juba null.

Kõik on ju kuulnud, et metsa kasvab nii kiiresti ja palju peale, et meie harvesterid ei jõua seda lihtsalt ära lõigata, kliimakangelased teevad ennastsalgavat tööd ööpäevaringselt, seega on täiesti arusaamatu kuidas saab selle puidu väärtus raamatupidamises nelja aastaga kahaneda 80%? See oleks loogiline siis, kui metsa majandamise kasumlikkus väheneb, ehk et tulud ületavad vaevu kulusid ja seetõttu metsa ei tasukski enam raiuda, sest kasumlikkus puudub. Seda ju tegelikult RMK oma arvutuse tulemusega väidabki, et järgmise 10 aasta jooksul saab metsandusest kasu kokku 747 miljonit eurot, aga metsa väärtust ju tegelikult nii hinnata ei saa. Esiteks, võtab selle kasvamine aega minimaalselt 30 aastat, aga enamus puude gruppides 90 või rohkem aastat. Teiseks, tuleks arvestada millised on tagavarad, kui palju mingit liiki ning kui vana puitu meil on. Kolmandaks, ei puutu Euroopa Keskpanga intressid kuidagi RMK tegevusesse, sest kasvav mets ehk puud pole enam krooni kattevaraks. Ühesõnaga, kogu see arvestus on absurdne ning tegelikku olukorda mitte kirjeldav. Seepeale saabki jääda vaid üks küsimus, aga miks nii tehakse?

1990. aastatel, kui käis aktiivne ettevõtete erastamine, oli kombeks juhtidel viia riikliku ettevõtte numbrid suurde miinusesse, et see siis hea hinnaga ära erastada. Mul jääb kujutlusvõimest puudu, et mis on biovarade allahindajate eesmärgid, aga kui keegi hakkab kõval häälel rääkima, et me peaksime RMK erastama, sest see teeb kõigi elu kohe palju paremaks, siis loksuks ehk asjad paika. Sinnamaani jääb vaid imesteda, kuidas meie riigi metsaga majandatakse, kuidas 100 000 hektarit metsa võib lihtsalt ära kaduda ja mitte ükski vanadest parteidest ei ole teinud mitte midagi olukorra parandamiseks.

RMK peaks olema meie kui riigimetsa omanike palgatud sulane, kes aitab metsadega toimetada, aga temast on saanud meie vara omanik, kes teeb sellega mis pähe tuleb ning vahel viskab mõne kondi meile, aga üldjuhul ei huvita teda ei meie arvamused ega soovid. RMK tuleb sulgeda, enne kui hilja ning luua selle asemele Riigimetsa Amet, mis on eelarveline asutus, mille tulud laekuvad otse riigikassasse ning sealt rahastatakse ka vajalikke kulusid vastavalt valitsuse poolt kinnitatud eelarvele. RMA-s peaks olema ka jälle metsavahid, kes peaksid metsadel silma peal ja oskaksid ka neid puid õigesti kokku lugeda ning nende tegelikku väärtust hinnata.