• TULE

Märt Läänemets. Eesti keele tulevik hariduses


Postimehe Mõttekoda küsis:

Uus eesti keele arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et koostöös ülikoolidega saavutatakse tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel ja et üldhariduskoolis on mindud valdavalt üle eestikeelsele õppele. Postimees küsis, kuidas neid eesmärke mõista ja millised on lähiaastatel kõige olulisemad sammud nende saavutamiseks?





Vastas MÄRT LÄÄNEMETS, Eesti Tulevikuerakond (orientalist) Uue eesti keele arengukavaga venitati neli aastat. See näitab, et eesti keel ja selle staatus ei ole võimuerakondade prioriteet. Üldhariduskoolide üleminek «valdavalt» eestikeelsele õppele ei kohusta millekski. Õpe juba käibki «valdavalt» eesti keeles. Isegi kui 2035. aastaks midagi ei muutu, saab ikka raporteerida, et eesmärk on täidetud. Et anda asjale sisu, tuleb kordi rohkem raha suunata eesti keele õppesse alus-, alg- ja põhihariduses. Ainult see tagab, et gümnaasiumis-kutsekoolis suudavad mitte-eestlased õppida eesti keeles. Ette peab valmistama eesti keelt teise keelena õpetavaid õpetajaid. Kuni seda ei tehta, on eesmärk vaid sõnakõlks.

Tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrghariduse vahel on hägus. Kes määrab, mis protsent tähendab tasakaalu? Küsimus on jälle rahas. Just tasuta kõrgharidus on viinud eestikeelsete õppekavade koondamise ja sulgemiseni, sest riik ei leia raha neid käigus hoida. Ingliskeelsetel õppekavadel õppijatelt võivad ülikoolid aga õppemaksu küsida. See on saanud rahateenimise vahendiks. Eestikeelsete õppekavade säilitamiseks ja taastamiseks peab riik suunama kõrgharidusse palju rohkem raha või taastama mingil kujul osalt tasulise õppe.


Avaldatud 18.11.2021 Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/7388477/eesti-keele-tulevik-hariduses?