Airi Hallik-Konnula. Mida ootan uuelt keskkonnaministrilt?

Airi Hallik-Konnula

Õige pea ilmselt keskkonnaministri toolile asuv võrumaalane Rain Epler on ütelnud, et üks esimesi töid on eri osapooled metsanduse teemal taas ühe laua taha tuua. Võib-olla saab sellest ministriks olemise esimene proovikivi: võtta erinevaid huvikaitseorganisatsioone eelarvamusteta ka siis, kui mõni neist on sinu ministrikohale sobivuse juba eos kahtluse alla pannud.

Metsasõprade frustratsioon on mõistetav, sest ükski poliitjõud ei seisa riigikogus jätkusuutliku keskkonnapoliitika eest. EKRE ministrite kaasabil või nende tegevusetuse tulemusena on kriitilises seisus metsanduse arengukava, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse nüüdisajastamine, mahetootjate tulevikuväljavaated. Hillitsetud moel ning kõigi koalitsioonipoolte vaikival heakskiidul näib loodusrahva suureks kurvastuseks edenevat hoopiski Rail Balticu projekt, mille keskkonnamõju on uuritud vaid lokaalselt ning vigadele on viidanud nii Eesti ornitoloogiaühing, Eesti geograa a selts kui ka MTÜ Avalikult Rail Balticust.

Kolm aastat tagasi Rail Balticu uue trassi vastu hääletanud Vabaerakonnast ja EKREst on riigikogus alles ainult EKRE. Tõsi, ka Reformierakonnas oli vastaseid peaaegu sama palju kui pooldajaid.

Samasse 2017. aastasse jääb kurikuulus kuusikute raievanuse vähendamine, kus oma heakskiidu noorte metsade raiumisele andis täies koosseisus IRLi saadikuterühm, aga ka Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja isegi EKRE enda saadikute enamus.

Nende kahe näite põhjal võiks arvata, et kui EKRE tahaks tõeliselt keskkonnast hoolivate valijate huve kaitsta, peaks ta püüdma moodustada valitsust Reformierakonnaga. Kuna see ei paista olevat võimalik, peab minister suutma kibekiiresti luua usaldusliku suhte keskkonnaorganisatsioonidega, astuma jõulisi samme keskkonnapoliitika muutmiseks ja koalitsioonipartnerite ümberveenmiseks.

Praegu oleme põllumajandus- ja keskkonnaministrite abiga üha enam taandumas odava tooraine ja suure ökoloogilise jalajäljega heidikmaaks. Meie kodanikud aga väärivad võimalust oma riigi üle uhked olla.

Ega ma loodagi, et uus minister paneb riigikogu üleöö vähendama raiemahtude lubatavat ülempiiri 15 miljonilt tihumeetrilt seitsmele. Kuid kohe on võimalik lõpetada kaitsealade tühjaksraiumine, võtta luubi alla KAH-alade kahtlased kaasamisprotsessid, vähendada riigimetsa raiemahtu, sest selle kinnitab minister iga-aastaselt järgnevaks viieks aastaks.

Tuhanded EKRE poolt hääletajad loovutasid oma hääle heas usus, et see aitab seista Rail Balticu vastu ja metsade allesjäämise eest. Rail Balticu praeguse projekti peatamine oli selgelt kirjas nii Elurikkuse Erakonna, roheliste kui ka EKRE viimaste riigikogu valimiste programmis. Vastandumiste ja raju käitumisega EKRE oli paraku meediapildis ja inimeste südames rohkem, kui keskkonna asjatundjatega mehitatud Elurikkuse Erakond ja rohelised, kel ei õnnestunud ületada riigikogu valimiskünnist.

Soovin edu Rain Eplerile, kuid kardan, et tal ei õnnestu muuta EKRE ja praeguse valitsuse keskkonnast mittehoolivat tegutsemistava. Tahaksin, et teised parteid ja keskkonnaorganisatsioonid saaksid väikese ninanipsu, kui selgub, et ka erihariduseta maamees saab visiooni ja hea tahtmise korral ära hoida prügitrahvi või vähendada oluliselt raiemahtusid.

Kardan siiski, et järgmiste riigikogu valimiste eel oleme oma metsade, maavarade, prügisorteerimise ja puhta toidu kasvatamisega veel halvemas olukorras kui praegu. Rain Epler, üllata meid palun!

Lõuna-Eesti Postimees "Airi Hallik-Konnula: mida ootan uuelt keskkonnaministrilt?", 11. november 2020