top of page
  • TULE

Märt Läänemets. Miks ma olen kultuurikeskuse poolt














Märt Läänemets


Kaks märgukirja on pannud kired kavandatava südalinna kultuurikeskuse ümber taas vahutama. 500 kultuuritegelase riigikogule saadetud pöördumisele, mis toetas kultuurikeskuse ehitamist praeguse keskpargi alale, tuli vastukaaluks kohe kodanike petitsioon keskpargi kaitseks, millele sekundeeris viie poliitilise jõu avaldus. Tagatipuks Tanel Teini nõretav manitsus kultuuriinimestele: millele te, lollid, küll alla kirjutasite!


Kõik teavad, et teema pole uus. Kultuurikeskust on kavandatud ja sellest räägitud vähemalt tosin aastat. Arutelu elavnes 2017. aasta kohalike valimiste ajal. Ja otse loomulik, et nüüd, uute valimiste lähenedes, läheb teema jälle tuliseks. Liiatigi arvati kultuurikeskus mullu sügisel riiklikult tähtsate kultuuriehitiste eelnimekirja, mille lõplik sõelumine on veel ees.

Olen üks neist 500 «lollist», kelle nimi on mainitud pöördumise all. Ei andnud ma oma nime uisapäisa ega kellegi poolt ära lollitatuna, vaid täie teadlikkuse ja veendumusega: Tartu vajab sellist kultuurikeskust nagu õhku ja kõigist mõeldavatest kohtadest on praegune nn pargiala parim, et mitte öelda ainumõeldav.


Olen säärasest majast unistanud sama kaua, kui olen olnud tartlane, umbes 40 aastat. Viimased suundumused on ainult rõõmustanud: äkki saabki veel minu eluajal teoks. Tartu kodulehel olev kultuurikeskuse info, analüüsid ja põhjendused vastavad suures osas minu ootustele. Kadedaks teeb teiste Euroopa linnade kultuurikeskuste analüüs: miks meil Tartus, mida kunagi nimetati Emajõe Ateenaks, siiamaani midagi sellist veel ei ole?

Minu nägemuses peaks see olema mitmeotstarbeline koht, kus elu käiks hommikust õhtuni. See ei peaks mingil juhul olema ei steriilne kunstimuuseum ega unine raamatukogu, nagu mõned oponendid ilmselt ette kujutavad, ega ka järjekordne keskmise suurusega tavaline kontserdisaal. Sellest peaks saama elava kultuuri koht, kus toimuvad pidevalt kunstiüritused, raamatuesitlused, väiksemad muusikaüritused, seminarid, kus oleksid kohvikud, lastekohad, kuhu tuleksid noored ja vanad, et kultuurist osa saada, aga ka lihtsalt suhelda ja hängida – keset kultuuri, otseses kokkupuutes kõrgkultuuriga.


Ainus argument on mul praegu ringleva nimelühendi Süku vastu. Kukusid, Tukusid, isegi Nokusid on meil olnud küll. Kas Tartu pole väärt midagi paremat? Pakuksin välja lahku kirjutatud ja suurte tähtedega Tartu Kultuuri Maja. Kui tingimata lühend, siis Tartu Kuma kõlaks hästi.

Kultuuri Maja peab asuma südalinnas. Südalinn on kultuurist üsna tühjaks jäänud. Sellest on saanud Tartu perifeeria, kus polegi midagi muud teha, kui käia õlut joomas. Igasugused katsed suruda kultuurikeskus kaugemale süvendab südalinna «ääremaastumist». Kas kaks või kolm inimpõlve tagasi varemete asemele ajutisena mõeldud pargike, millest pole kahjuks kujunenud midagi miljööväärtuslikku, on väärt iga hinna eest säilitamist?


Ma ei ole mingil juhul rohevaenaja, aga see südalinna heinamaa, mille ühes servas on väga trafaretne mänguväljak ja teises R-kiosk, ei ole Tartu-vääriline. Tartus rohealasid jätkub ja kui see pargike muutub Kultuuri Maja aiaks, oleks võit palju suurem kui mõne puu sunnitud kaotamine.

Ühinen oponentidega selles, et parkimismaja jätaksin küll siia ehitamata. Kultuuri Maja jäägu hõlpsasti ja mugavalt jalgsi kohale tulekuks.

Südalinna kultuurikeskus või Arena Tartu? Ideaalis – mõlemad. Kui aga küsimus on selles, kuhu Tartu linn ja Eesti riik peaksid investeerima, siis loomulikult kultuurikeskusesse. Arena-taoline megahall on ärimeeste eraprojekt ja jäägu nende arendada. Linn võib ja peaks – kui tal on tahet ja võimalusi – looma teatud soodustingimusi näiteks maaeralduse ja kommunikatsioonide rajamisel, aga mitte mingil juhul sinna linna (maksumaksja) raha alla panema.


Tartust teeb Tartu kultuur. Tartu võiks ja peaks olema kultuuripealinn mitte ainult 2024. aastal, vaid kogu aeg.

Ja, last but not least: minu hääl sügisestel valimistel läheb nimekirjale, kes seisab südalinna kultuurikeskuse, veel parem kui Tartu Kultuuri Maja valmisehitamise eest järgmise nelja aasta jooksul.


bottom of page