Lauri Tõnspoeg,
Eesti Tulevikuerakonna president
Tänavu tähistame Eesti Vabariigi sünnist 103 aasta möödumist, kui meie rahvas lõpuks oma riigi välja kuulutas. Sel aastal on meil ka juubel tähistada, nimelt möödub 30 aastat taasiseseisvumisest ning see on tähtsamgi veel, sest selles Eesti Vabariigis me kõik praegu elamegi ja seda saame ehitada ning muuta.
Me võime uhked olla selle üle, et 30 aastaga suutsime ühest elukorraldusest teise üle minna väga kiiresti ja edukalt. Esimesel kümnendil pidime õppima turumajandust, teisel kümnendil uutele turgudele sisenemist ning kolmanda kümnendi edulooks on kujunenud startup ja IT valdkond. Majanduse muutmise ja arendamisega oleme saanud väga hästi hakkama, sest see oli meie peamiseks eesmärgiks.
Eelmisel aastal jäi aga kogu maailm korraga seisma ühe silmale nähtamatu viiruse tõttu ning meie kristallselge tulevikuvisioon pudenes kildudeks, kui selgus, et inimene ei olegi kõikvõimas siin maakeral. See tõstis fookusesse asjaolu, et meie tervis on tähtsam kui lakkamatu jooks raha nimel. Meil anti aega natukene rahulikult järgi mõelda, mis on meie ühiskonna eesmärgid ja prioriteedid. Paljud pered said võibolla esimest korda rohkem koos aega viita ja teineteist lähemalt tundma õppida. Paljud inimesed mõistsid, et nende enda ja lähedaste tervis on olulisem, kui iga viimase kui euro järgi jooksmine.
Koroonapandeemia ei ole vaid ühe viiruse põhjustatud, nagu te teate, siis tugeva immuunsüsteemiga inimesed isegi ei taju seda, kui nad on haiguse läbi põdenud. Koguni 80% nendest, kelle verest leiti antikehad, ei teadnud, et nad on koroonat põdenud. Viiruseid on liikvel kogu aeg ja nad muteeruvad samuti pidevalt, sestap üks uus vaktsiin ei päästa meid pikas plaanis, meil on vaja tugevamat immuunsust, aga seda saab vaid tervislikumast toidust ja eluviisist.
Üks kurjemaid tervise vaenlaseid on stress, mis kurnab inimese keha kõige kiiremini. Sestap võiks olla meie järmise kümnendi eesmärgiks leida tasakaal majanduse ja inimese õnneliku elu vahel. SKP kasv ei ole kõige õigem mõõdik meie edukuse määramiseks oma riigi ülesehitamisel, neid tegureid on veel sadu ning aeg on vaadata otsa ka nendele numbritele, mis meile ei meeldi. Suhtelises vaesuses elab meist ligi 21%, ehk iga viies. Enesetappude arvu poolest meeste seas 100 000 inimese kohta oleme maailmas 16. kohal. Need numbrid näitavad, et meie vaid majandusele keskendumisel on oma hind, et mitte kõik ei saa selles uues ühiskonnas hakkama ühtmoodi hästi.
Viimase kümnendi kõige valusamaks probleemiks tõusis ühiskonna lõhestatus. Poliitikutel on selles muidugi oma roll, aga see on vaid üks osa. Me oleme pidevas konkurentsis vaid isikliku kasu peal väljas, et ikka kiiremini, kõrgemale ja kaugemale üle teiste peade ronida, sest kõige tähtsam on minule kasulik tehing. Sellise mõtteviisiga murenevad ka meie pered ja sõprussuhted. Ligi pooled abielud lahutatakse ja huvitaval kombel oli just eelmisel aastal neid lahutusi natukene vähem, nii umbes 10%. Ehk oli perega rohkem koos veedetud ajast või töö tempo langetamisest siiski natukene kasu.
Head sõbrad! Soovin teile head Vabariigi aastapäeva! Hoidkem teineteist, kannatagem ära üksteise veidruseid ja saagem aru, et meil on erinevad elukogemused ja seeläbi ka erinevaid arvamusi igasuguste teemade osas. Hoidkem oma peresid, tervist ja meie kaunist loodust! Mingem pidupäeval lippudega hiitesse ja laskem endasse nende tervendavat väge ning hüüdkem Eestile kõik koos: ta elagu!