top of page
  • TULE

Priit-Kalev Parts. Inimsõnnik on tõepoolest tuleviku väetis


Fosfori- ja lämmastikuringe avatuse vähendamiseks on inimsõnniku käitlemise põhimõtteline muutus vältimatu, kirjutab süvakohanemise ekspert Priit-Kalev Parts.

Inimsõnniku sõimamine sitaks ei lase puhta magevee ning mulla ja toidu ammendumise probleemistikust täiskasvanud inimese kombel kõnelda. Ometi on tööstuslik-linlik ainevahetuse korraldus olemuslikult energiamahukas ja vältimatult saastav.

Vanimad kirjalikud juhised inimsõnniku väetisena kasutamiseks on kirja pandud Shangi dünastia aegses (1766–1122 e.m.a.) Hiinas kilpkonna kilbist tahvlitele. 20. sajandi algul, pärast rohkem kui kolme tuhande aastast inimsõnnikuga väetamise praktikat, oli Hiina suurlinnade vesi joogikõlbulik. Idamaadel pole ajalooliselt esinenud sääraseid katku-, koolera- jt epideemiaid nagu läänes. Seevastu Euroopas pärinevad teated kihisevatest jõgedest ja laastavatest katkudest juba antiik-Roomast.

Kuigi praeguseks on Hiina üks maailma suurimaid kunstväetiste kuritarvitajaid, kasutati seal veel 1950. aastatel väetisena ära 90 protsenti ja kasutatakse endiselt 30 protsenti inimsõnnikust. 19. sajandil levis põlluviljakuse säilitamiseks inimsõnniku linnadest maale vedamine Hiina eeskujul ka Euroopas ja Ameerikas. Paraku läänes eeskujuliku ringmajanduskultuurini ei jõutudki, see kiskus «peldikuks kätte ära» – mõne üksiku erandiga nagu näiteks Holland. Inimsõnnik hakkas kunstväetistele ja WC-dele «turgu» kaotama 1960. aastatel. [...]

Moodsa linna aineringe

2021. ja 2022. aasta jooksul hüppeliselt kerkinud energiahinnad on pannud omavalitsused ja majapidamised otsima kokkuhoiu kohti valgustusest toasoojani. See pole aga siiani avalikkuse tähelepanu alla toonud tõsiasja, et tööstuslik-linlik ainevahetuse korraldus on olemuslikult energiamahukas ja vältimatult saastav. Kui viga on süsteemis, siis mistahes innovatsioon saab teha ainult kosmeetilisi parandusi, mis üldjuhul lükkavad probleemi lihtsalt kaugemale.

Globaalsel tasandil süvendab praegune süsteem vee- ja energiapuudust, lisab kaevandamissurvet (kütused, mineraalid) ning põhjustab kuhjuvaid poliitilisi ja keskkonnaprobleeme ressursisõdadest surnud merede ja kliima kuumenemiseni. Mõelgem energia, kunstväetiste ja teravilja rollile praeguses Ukraina sõjas – tunneksime end siin Eestis majanduslikult ja poliitiliselt märksa turvalisemalt, kui meie vee- ja toidusüsteem ei oleks välismaise, eriti idast tuleva toormega nii eluliselt seotud.

Praegu on ühiskondliku ainevahetuse hiiglaslik energiakulu sisse kirjutatud seadustesse ja tavadesse, kõikmõeldavad süsteemid peavad kohustuslikus korras toetuma ohtrale kütusele, masinatele ja betoonile. Lihtsad lahendused on kas otseses mõttes keelatud või välistatud struktuurselt. Aga meenutagem, et praegune (ajalooliselt väga uus!) süsteem kujunes välja tänu maailmasõdade «püssirohutehaste jääkvõimsustele» ja odavatele fossiilkütustele, millel põhinevad ka kõik muud energia tootmise viisid (nt tuulikute ja tuumajaamade toorainet kaevandatakse diiselmasinate abil jne).

Praeguseks oleme jõudnud energialoojangu ajajärku, kus me ei saa enam endale lubada sama kalleid süsteeme – ei rahaliselt ega keskkondlikult. Me peame ühiskondliku ainevahetuse toidu tootmisest jäätmekäitluseni ümber korraldama mitte ainult kordades säästlikumalt, vaid ka põhimõtteliselt teistmoodi. On enesepettus panna lootusi järgmisele ja järgmisele teadusuuringule või toetusmeetmetele. Need ei lahenda probleeme, need jätavad ainult mulje, et asjaga tegeldakse. Komposteerimine on tuhandeid aastaid vana praktika, siin pole mitte kui midagi uurida, tuleb lihtsalt pihta hakata.

Tõeline ringmajandus

Käesolevas artiklis keskendun ringmajanduse ühele tahule, nimelt inimsõnniku tagasitoomisele toidusüsteemi. Inimsõnniku koht aineringes on siiski lahutamatult seotud süsinikuringe ja veega, seda ei saa käsitleda lahus muust majandusest ja ühiskondlikust ainevahetusest. Nii näiteks moodustavad omavalitsuste jäätmevoos paberitooted, toidu- ja aiajäätmed tavaliselt üle poole.

Kõik need kolm suuremat jäätmeliiki on komposteerimise teel lihtsalt ja odavalt mullaks töödeldavad tekkekohas (nt aiamaal) või tekkekoha lähedal (nt asulalähedasel põllul, haljasalal, tühermaal vms). Kus iganes leidub sobivas vahekorras süsinikku ja lämmastikku (ca 30:1) ning on tagatud vee ja niiskuse juurdepääs, seal käivitavad bakterid jt mikroorganismid komposteerumisprotsessi iseenesest ja täiesti tasuta. [...]

Tuleviku väetis igatahes

Haljastus-, paberi-, puidu- ja haljastusjäätmete komposti majanduslikku väärtust parandaks hüppeliselt lämmastiku- ja fosforirohke inimsõnniku lisamine kompostisegule. Selle tulemusel mikrobioloogiliselt aktiivsem keskkond loob eeldused ka toidu- ja isegi loomsete jäätmete (väljaheited, korjused) turvaliseks komposteerimiseks, mis võimaldaks praegust jäätmekäitlustaristut ja -logistikat hüppeliselt lihtsustada.

Inimsõnniku komposteerimise abil hoitakse ära kõige keerukamalt käideldava komponendi sattumine veevärki ning tähtsaimad toitained (lämmastik, fosfor ja kaalium ehk NPK) ei pääse saastama veeökosüsteeme, vaid naasevad mulda ja taaskasutatakse toidusüsteemis. Selline menetlus lühendaks oluliselt käitlusahelat (energia-, taristu- ja toormesääst!) ning vähendaks orgaanilise aine keskkonnakoormuse murdosani tänasest.

Euroopa sõltuvus mineraal- ja lämmastikväetiste impordist (sealhulgas kohalikuks toomiseks vajamineva maagaasi) on kõige muu hulgas ka julgeolekurisk. Orgaanilise toorme lühikese ahelaga taaskasutamine tähendaks tohutut pikaajalist julgeolekupoliitilist kasu ja rahalist kokkuhoidu.

Tagasi kohalikuks

Praegu on majandus- ja elutegevuse käigus tekkiv orgaaniline toore õiguslikult ja füüsiliselt põhjalikult «jäätmestatud» ning saastatud (nt raskmetallirohke vihma- jm reoveega). Seega on praktikas ilmselt otstarbekas pihta hakata kohapealsete jäätmeteket ennetavate teenuste pakkumise ning kvaliteetse ja lihtsalt kättesaadava toorme kasutussevõtu ja tootmestamisega.

Näiteks koguneb avalikel suurüritustel kvaliteetseid väljaheiteid ja tiheasustusaladel komposti tugiaineks sobilikke haljastusjäätmeid. Samuti jääb mitmesugustel tootjatel sageli «üle» puidu-, paberi- jm peenmaterjali. Ka kõik muud biojäätmed on sõnnikukompostis edukalt mullaks tehtavad. Loomulikult võiks osa sellest kraamist ka kütteks kasutada, kuid praeguses kliimaolukorras võiks üheksa korda mõõta, enne kui midagi põlema pista (4). Planeedi Maa mullad sisaldavad kolm korda rohkem süsinikku kui õhk atmosfääris ja maismaa taimed ja loomad kokku – kuigi umbes pool süsinikust haihtub komposteerimise käigus õhku, jääb ülejäänud pool heaperemeheliku majandamise korral mulda püsivalt.

Majanduslikult kõige säästlikum on orgaanilise aine tsentraliseeritud käitlusest täielikult loobuda. Arvestades pika aja jooksul välja kujunenud linnataristut, on ilmselt mõnda aega rööpselt vajalik komposteerimise keskne korraldamine asumi kaupa. [...]

Bürokraatia trollimets

Vastavalt olukorrale, nt väiksemate rahvaürituste korral, pole transportida üldse vaja, kuna tekkiv orgaaniline materjal on komposteeritav kohapeal. Võib-olla istutatakse kompostihunnikule hiljem midagi kasvama või see laotatakse laiali. Mõeldav on toimida isegi nii, et festivale vm suurüritusi korraldataksegi paikades, kuhu on plaanis rajada istandus või on seal muu vajadus kompostmulla järele, nii et üritus on toimumiskohale positiivse mõjuga ning toob maa valdajale majanduslikku kasu.

See oleks ka juriidiliselt kõige «kuulikindlam», sest meie õigussüsteem on müstiline nagu trollimets: kui igati keskkonnasõbralik orgaaniline aine ületab kinnistu piiri, muutub see nõiaväel jäätmeks. Seevastu kui kompostida otse krundil, siis ei tekigi «jäätmeid», vaid toimub orgaanilise aine taaskasutamine. [...]

Ehtne väärindamine

Kokkuvõtvalt – kohapeal kompostimine võimaldab omavalitsustel hoida kokku suuri summasid energia-, taristu- ja jäätmekäitluskuludelt (20–50 protsenti). Nutika paberitäitmise korral oleks ilmselt rahvusvaheliselt süsinikukvootide turult võimalik rahagi teenida. Käegakatsutava kasuna võimaldab kompostimine haljastus- või põllumajandusettevõtetel ja omavalitustel saada soodsalt ja suures koguses looduslike antibiootikumidega rikastatud kompostmulda. Omavalitsustele, avalike suurürituste korraldajatele, fekaalide kogujatele jts on see võimalus arendada rohelist kuvandit ning jäätmetest odavalt lahti saada – õigemini vältida jäätmeteket. Sest öelgu bürokraadid mida tahes – komposteerimine pole jäätmekäitlus, vaid orgaanilise aine väärindav taaskasutus (upcycling).


Viited

1 Jewitt, S. 2014. Geographies of shit: Spatial and temporal variations in attitudes towards human waste. Progress in Human Geography.

2 Reay, D. 2015. Nitrogen and Climate Change: An Explosive Story.

3 Rhodes, J. C. 2013. Peak Phosphorus – Peak Food? The Need to Close the Phosphorus Cycle.

4 Inspiratsiooniks inimsõnniku rakendustest toiduturvalisusest meditsiinini vt nt Zeldovich, L. 2021. The Other Dark Matter. The Science and Business of Turning Waste into Wealth and Health. University of Chicago.


Artikli täistekst avaldatud 07.06.2023 Postimehes

Comments


bottom of page