Teet Randma. Rohepunase lipu all abielu sadamasse

Teet Randma

Ettevõtja ja Eesti Tulevikuerakonna liige Teet Randma kirjutab, et õigel rohelisel ei tohiks olla täna aega tegeleda sotsiaalse võrdsuse küsimusega, kuna kliimakatastroof on juba käes.

Roheliste algatatud abielu seaduse muudatuse petitsioon kogus kiiresti üle 30 000 allkirja ja nähes teema suurt populaarsust ühines algatusega Eesti 200. Tegemist on reaktsiooniga EKRE algatatud referendumile abielu küsimuses.

Ma loodan siiski, et enamus Eesti rahvast saab aru, et tegemist on populistlike aktsioonidega, mille eesmärk on juhtida rahva ja meedia tähelepanu eemale tegelikelt probleemidelt. Ma tuletaks meelde, et me oleme hetkel Eestiga keset globaalset kriisi, milles tehtud otsused hakkavad väga suuresti mõjutama edasist elu.

Vähemalt täna ei peaks intelligentsed inimesed kulutama oma aega ja mõtlemisvõimet sellele, et otsustada, kes kellega võib käia ja milliseid pabereid selleks tuleb täita. Vähe sellest, riik ei tohiks sellistesse küsimustesse isegi sekkuda, kuna igasugune riiklik sekkumine inimese peresuhetesse on hetkel kehtiva põhiseaduse vastane ja piirab inimõigusi.

Eriti kurb on näha, et erakond Eestimaa Rohelised peab samasooliste abielu küsimust prioriteetseks teemaks ajal, kus Eesti on metsa osas külmas kodusõjas ja järjest langevad harvesteride alla eestlaste seene ja marjametsad ning isegi kaitsealad ei ole lageraie eest kaitstud.

Rohelised oma petitsiooniga süvendavad veelgi lõhet Eesti ühiskonna hinges, mille EKRE on sinna lõiganud ja paljastab sellega, et erakond on nüüd roheline vaid nime poolest ning pole aru saanud teadlaste hoiatusest inimkonnale: suured kannatused on tulemas, kui me väga kiiresti ei tegutse. Õigel rohelisel ei tohiks olla täna lihtsalt aega tegeleda hetkel sotsiaalse võrdsuse küsimustega.

Eestis oleme neid vaidlusi aastaid pidanud ja kompromissiks sai kooseluseadus. Mina arvan, et Riigikogul tuleb nüüd vastu võtta selle rakendusaktid.

See on häbistav riigikogule ja valitsusele ning seab kahtluse alla meie õigusriigi toimimise, kui vastu võetakse seadusi, mis pole rakendatud. Seadusi saab alati muuta, kui selleks on vajadus, kuid selleks tuleb seadusi ja nende muudatusi rakendada reaalses elus, et me näeksime valukohti ja liiguksime võimalikult stabiilselt edasi õiglasema ühiskonna poole. Täna toodab see rakendamata seadus ebakindlust ja jätkab ühiskondlike valupunktide poliitilist ekspluateerimist radikaalsete populistide poolt.

Hoopis teine on abielu institutsiooni referendumi küsimus, mis oli ajalooliselt ja osaliselt on seni kiriku pärusmaa. Pean ääretult kohatuks, et EKRE soovib sellise kirikliku institutsiooni kirjutada põhiseadusesse kui pere de nitsiooni.

Selliselt asub riik ühest küljest reguleerima inimeste pereelu ja teisest küljest süvendab keerulist olukorda riigi ja kiriku vahel. Usklikud, kes pooldavad abielu osas referendumit, jätavad tähelepanuta, et riik mitte ei tugevda kirikliku abielu institutsiooni läbi selle põhiseadusesse kirjutamise, vaid kinnistab abielu riiklikuks institutsiooniks ja seeläbi kirikud avalikeks teenusepakkujateks.

Kuid lõpuks ei ole see oluline: üks kõik, kuidas me seda ühiskonnana ei otsusta, sellel on vähe mõju meie ühiskonna arengule. Kuid meie riigi tulevikku mõjutab negatiivselt see, kui me aastaid tegeleme oluliste küsimuste asemel sabaaluste teemade arutamisega, mille osas inimestel on alati olnud ja alatiseks jäävad väga sügavad personaalsed eriarvamused.

Postimees "Teet Randma: rohepunase lipu all abielu sadamasse", 29. oktoober 2020