Lauri Tõnspoeg. Saamatu keskkonnaminister astugu tagasi

Lauri Tõnspoeg

Kui inimene oma tööga hakkama ei saa, siis tuleb leida teine, kes selle töö ära teeb, kirjutab Eesti Tulevikuerakonna juhatuse liige Lauri Tõnspoeg.

Kujutage ette, et palkate endale ehitaja maja ehitama ja siis ta tuleb, müts peos, silmad häbelikult maha löödud, teie juurde ning teatab, et maja ei saanud valmis, sest katus ei tulnud välja. Ta proovis küll nii ja naa, küll hea ja kurjaga, aga ikkagi ei tulnud välja ning nüüd on maja muidu kena, aga ilma katuseta. Aga raha tahaks töö eest ikkagi saada, sest sai ju proovitud. Ja tegelikult tahaks veel aasta otsa proovida.

Keskkonnaminister Rene Kokk ongi selline ehitaja. Ta teatas rahumeeli riigikogu keskkonnakomisjonile, et pooleteise aastaga, mis ta minister on olnud, ei ole suudetud metsanduse arengukava valmis teha ning seetõttu on plaan pikendada olemasolevat, vaid selle aasta lõpuni kehtivat, kuni järgmise aasta lõpuni.

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt leiame 17. septembril avaldatud kirjutisest seletuse: «Metsanduse järgmise kümnendi arengukava edasilükkumise põhjuseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele vastava keskkonnamõju strateegilise hinnangu(KSH) puudumine. KSH tegija leidmine luhtus juba neljandat korda, seda vaatamata hanke poolitamisele ja tihedatele konsultatsioonidele Eesti keskkonnamõju hindajate ühinguga. Seekord kuulutame välja rahvusvahelise hanke, kuhu Eesti tegijate kõrval ootame pakkuma ka teisi, ja selle õnnestumisel võib loota uue aastakümne arengukava jõustumist 2022. aastal.»

Sellest saame välja lugeda, et keegi ei tahtvat keskkonnamõjusid hinnata, ometi telliti Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest uuring (SEI), mis leidis, et jätkusuutlik raiemaht on kaheksa miljonit tihumeetrit aastas.

See ei olnud aga ministeeriumi teatud tegelastele ja nende taga niite tõmbavatele puiduärimeestele sobiv arv, neil on vaja ikka 15 miljonit aastas raiuda, sestap ei peetud seda dokumenti kõlblikuks ja see salastati kaheks kuuks. Rahva raha eest tehakse uuring ning see salastatakse?! See pole mingi riigikaitse teema, uuriti ju seda, kui palju raiutakse ja kui palju peaks raiuma metsa!

Kui minister ei saa pooleteise aastaga ühte arengukava tehtud, siis ta on saamatu. Muidugi võib olla, et tema alluvuses on pahatahtlikud inimesed, kes töötavad tema vastu, kes meelega venitasid ja pidurdasid protsessi liikumist, aga ministri töö on ka vajadusel sellised inimesed vallandada. Eks ametnike kangutamine on raske ja minister võib sealjuures isegi soojast kohast ilma jääda, aga vähemalt näitab see selgroo olemasolu.

Kui mitme teise ministri kohta saab ajakirjandusest pidevalt lugeda, mida nad teinud on, siis toksides otsingumootorisse sisse päringu «Rene Kokk», saame lugeda vaid, mida minister kavatseb teha. Poolteist aastat on päris pikk aeg ja nüüd võiks ju ikka midagi ette näidata olla ka tegude kohta; eriti kui metsanduse arengukava tähtaeg on käes, siis võiks see olla ka valmis. Rahvas maksab ju ministrile palka selle eest, et ta midagi teeks, mitte lihtsalt ei arvaks mingitest asjadest midagi või kavatseks midagi tegema hakata. See meenutab juba nõukogude aega, kus paljud käisid tööl ja imiteerisid töötegemist, aga isegi siis võis sellega vahele jääda ja sellele järgnesid tagajärjed.

Kui vaadata EKRE programmi enne viimaseid valimisi, siis seal on selgelt kirjas lubadused: «Kehtestame aastase raiemahu piirangu, lähtudes metsandusteadlaste soovitustest, statistilise metsainventuuri (SMI) tulemustest, metsa aastasest juurdekasvust ja liigilisest koosseisust. Kehtestame lageraietele lankide maksimaalse suuruse ja mõistliku mahu.» Neid lubadusi minister täitnud ei ole. Küsigu EKRE ees, sees ja taga olevad inimesed temalt nüüd otse: «Miks sa ei ole oma tööd teinud?»

Liiga pikalt on kestnud juba see aeg, kui poliitikud ei vastuta millegi eest. Kui seadused on selliseks kirjutatud, et neile ei saa vastutust kohaldada, siis vähemasti rahvana peaksime ikkagi moraalseid väärtusi kõrgel hoidma ja tegijaid nende tulemuste järgi hindama. Rene Kokk ei ole oma tööga hakkama saanud ja kui ta ise tagasi ei astu, süüd kellegi teise kaela samuti veeretada ei oska ning üritab lihtsalt järgmiste valimisteni vaikselt oma kabinetis ära tiksuda, siis on meie kohus öelda julgelt ja avalikult välja, et see ei ole õige. Sest kõik teised kodanikud peavad oma töö ära tegema, et palka saada. Kes ehitab maju, kes õpetab lapsi, kes hoolitseb vanainimeste eest või teeb midagi muud, aga kõik peavad midagi ära tegema ja vaid siis saavad tasustatud.

Metsanduses toimuv läheb eesti rahvale vägagi korda ja see on meie rahvusliku kultuuri osa. Kui rahvuslasest minister selle reguleerimisega hakkama ei saa, siis tuleb leida teine inimene, kes selle töö ära teeb. Keegi, kellel on teadmised, oskused ja selgroog.

Postimees "Lauri Tõnspoeg: saamatu keskkonnaminister astugu tagasi", 15. september 2020