• TULE

TULE vastused Äripäeva küsimustele



Äripäev küsis erakondade käest küsimusi. Siin need on koos TULE vastustega.


1) Palun nimetage kaks teie arvates suurimat väljakutset Eesti majanduse käekäigu ees lähema kahe aasta jooksul.


Eesti esimene ja suurim väljakutse on hoida majandus elus ja toimiv, et kõigile Eesti inimestele jätkuks „tööd ja leiba“. Lähima kahe aasta jooksul maadleb maailm ikka veel koroonakriisi tagajärgedega ja ka meie ei pääse nendest mõjudest. Hetkelgi kehtivad piirangud halvavad väga paljude ettevõtete ja ärivaldkondade tööd. Järgmisel aastal võib küll tänavusega võrreldes tekkida majanduskasv, sest kõik turud on langenud, aga samas on juba praegu näha dollari odavnemist ehk siis inflatsioon on lähiaastate paratamatus.


Teine väljakutse on keskkonnahoidliku ja säästva majandusmudeli väljatöötamine ja tegelik rakendamine silmas pidades kliimamuutusi ja nende tagajärgede vältimiseks seatud globaalseid eesmärke. Samas peab see uus majandusmudel meil lähtuma Eesti oludest, võimalustest ja Eesti inimeste vajadustest. Siin tuleb poliitilisel tasandil teha väga tarku ja kaugelenägevaid otsuseid.


2) Milline oleks teie arvates õige tee nende väljakutsete ületamiseks?


Esimese väljakutse ületamiseks on eelkõige vajalik valitsuse poliitika, mis piiranguid kehtestades annaks samaaegselt kiired, operatiivsed ja paindlikud meetmed nende tagajärgede leevendamiseks, eeskätt tõhusad ja paindlikud toetuspaketid, mis eeskätt on suunatud kõige haavatavamale sektorile, milleks on väikeettevõtted. Pikemas perspektiivis on hädavajalik riikliku, poliitikute tagatoamängudest sõltumatu investeerimispanga loomine. Riigipoolsete otseinvesteeringute prioriteet peab olema kohaliku teedevõrgu ja kiire interneti väljaehitamine igal pool üle Eesti, mis toetaks oluliselt kohalikku väikeettevõtjat.


Teise väljakutse jaoks tuleb anda riikliku investeerimis- ja maksupoliitikaga eelisareng rohe- ja sinimajandusele, mahetoodangut

andvatele, keskkonda hoidvatele ja taastavale kogukondlikele ettevõtetele. Järk-järgult tuleb lõpetada kõikide suures mahus keskkonda saastavate tööstusettevõtete tegevus ja mitte planeerida uusi. Viimane peab käima ühte jalga uute, teaduslikult põhjendatud ja kohalikku elanikkonda kaasavate ja tööjõuna hõlmavate keskkondliku majanduse arendusprojektidega vastavates piirkondades.


3) Palun nimetage kaks teie arvates suurimat väljakutset väljaspool

majandusvaldkonda, mis Eesti ees lähema kahe aasta jooksul seisavad.


Esimene ja tähtsaim väljakutse on piisavate investeeringute suunamine haridusse ja teadusse. Ilma selleta jäävad kõik arenduskavad ning elujõulise ja konkurentsivõimelise Eesti tulevikumudelid sõnakõlksuks ja heleroosaks unistuseks.


Teine väljakutse on Eesti jaoks adekvaatne, keskkondlik ja teaduspõhine metsapoliitika, mis ei arvestaks ainult metsa majanduslikku väärtust ning metsa ülestöötajate ja puidutöötlejate ärihuvisid, vaid kõigi Eesti inimeste õigust puhtale loodusele ja lagastamata keskkonnale. Ka siin on tähtis osa globaalsetel kliimaeesmärkidel, eelkõige silmas pidades meie metsade säilitamise vajadust süsiniku sidujana.


4) Milline oleks teie arvates õige tee nende väljakutsete ületamiseks?


Esimese väljakutse tarvis on kõige tähtsam kirjutada riigieelarvestrateegiasse sisse piisavad vahendid haridusvaldkonna jaoks, mis tagaksid: (1) haridustöötajatele väärika palga, et tuua kooli vajalikul hulgal noori õpetajaid, ja (2) üle-Eestilise koolivõrgu säilimise, rõhuasetusega kodulähedase kooliskäimise võimalusele hajaasustusega maapiirkondades. See peab käima lõimituna digitaalse kaugõppe võimaluste edasise väljaarendamisega, sh uute digitaalsete õppevahendite loomine, kaasates sellesse ka õpilasi endid. Tähtis on siinjuures muidugi ka hariduspoliitika üldine nihutamine selles suunas, mis suurendaks koolide, koolijuhtide ja õpetajate autonoomsust ning iseotsustusõigust kohaliku hariduselu juhtimisel ja teokstegemisel. Teaduse ja kõrghriduse vallas tuleb viivitamatult teoks teha palju räägitud eelarvestrateegia – 1% SKP-st teadus- ja arendustegevusle ning 1,5% kõrgharidusele –, jälgides, et need rahad läheksid ikka tõepoolest teadlastele ja ülikoolidele, mitte ei kandidaks neid teiste valdkondade eelarveaukude täiteks.


Teise väljakutse jaoks on kõige tähtsam hetkel seisma pandud ja edasi lükatud metsanduse arengukava koostamine ja vastuvõtmine. See peab põhinema arusaamisel metsast kui looduskooslusest ja elukeskkonnast ning kõik metsandusega seotud majandusnäitajad (raiekvoodid, potentsiaalne tulu majandusse ja riigieelarvesse) tuleb paika panna metsa kui keskkonna säilimise vajadusest lähtuvalt. Koheselt tuleb lõpetada lageraie looduskaitsealadel ja odava raha teenimine toorpuidu väljavedamisega. Asulatelähedast metsaraiet tohib lubada ainult kohaliku kogukonna nõusolekul.



Äripäev "Parteid löövad kaardid lauale: just see on nüüd Eesti jaoks kõige tähtsam" 23.12.2020








Võta meiega ühendust

info (at) tulevikuerakond.ee

Meediakontakt

meedia (at) tulevikuerakond.ee

Jälgi:

  • White Facebook Icon

Tulevikuerakonna logoraamat

kujundanud MoonDesign

© 2021 Tulevikuerakond