• TULE

Teet Randma. Mis saab Eesti metsast?













Postimehe mõttekoda küsis.


Eesti Tulevikuerakonna juhatuse liige Teet Randma vastas:


RMK ei teeni Eesti rahva huve! Marek Tamm Postimehes küsis, kes suudab peatada RMK, ja tõesti, konflikt ühiskonnas võib viia kodusõjani, kuna RMK ei teeni Eesti rahva huve ja raiub meie juuri! Eelkõige ilmestab seda RMK väljaastumine FSC sertifikaadi väljatöötamise töögrupist, kuna keelduvad tunnustamast setode põliseid õiguseid kaasa rääkida oma metsade saatuses. Eesti põlismetsade kaitse on riigikaitseline küsimus, RMK ja keskkonnaministeeriumi tegevust ja sidemeid puidutööstusega tuleb eelkõige kiiresti ja põhjalikult uurida.


Aastased raiemahud kinnitab minister, kellelgi ei ole õigust sõlmida pikaajalist raiekohustust Eesti metsale, moonutada või varjata avalikkuse eest andmeid. FSC sertifikaadi väljatöötamise takistamine, SMI andmestiku varjamine teadlaste eest ja näitemäng MAKi juhtkogus Marku Lampi juhtimisel teenivad vaid puidutööstuse huve, pikendada senist seadusetust. Näen võimalust RMK tegevust kõige kiiremini pidurdada läbi kohalike omavalitsuste vastuseisu looduse hävitamisele, ja politsei survestamises, et nad teeks oma tööd ja uuriks metsaga toimuvat. Eesti on liitunud Pariisi kliimakokkuleppega 2015 ja metsamajandus vajab reformi. Eelkõige tuleb minna üle püsimetsandusele, metsaomanikku toetada ELi süsinikukaubandusest ja looduskaitsetoetustest metsa looduskooslust hoidma, pöörates eelkõige tähelepanu seene- ja marjametsade arendamisele ja kõrgkvaliteetse puitehitusmaterjali tootmisele. Raadamine ja suuremahulisem lageraie saab olla õigustatud ainult väga harvadel põhjendatud juhtumitel: näiteks tule leviku tõkestamiseks. Kohalikul omavalitsusel on raielubade andmisel kaalutlusõigus, millega on võimalik pidurdada ja ära hoida raiet. Mets on nii süsiniku sidumise ja kohaliku kliima stabiliseerimisel asendamatu, seda ei kaalu üles majandaja huvi teenida kiirelt kasumit ega valitsuse soov RMK-lt dividende saada.


Praegused RMK raiemahud teenivad ainult puidutööstuse huvisid odava materjali järele: endise keskkonnaministeeriumi kantsleri siirdumist pärast ameti lõppu puidutööstuse lobistiks peetaks mujal ilmselgeks korruptsiooni märgiks, kuid Eestis ametiasutused vaikivad.


Postimees "Mõttekoda > Mis saab Eesti metsast?" 8. aprill 2020. a.