Teet Randma
"Terevisioonile" antud intervjuus mainis värske keskkonnaminister Rain Epler, et ei ole kindel, et kliimamuutuste põhiline põhjus oleks inimeste tegevusest tingitud. Praeguseks on siiski üsna selge kasvuhoonegaaside roll planeetide kliimale ja me teame, et inimkonna tegevus põhjustab kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasvu, kirjutab Teet Randma.
Keskkonnaminister Rain Epler avalikustas Postimehele antud intervjuus oma maailmavaate, millest kumab läbi tööstuse PR ja intervjuus ületatakse mitmed looduskaitsjate punased jooned. Eriti häiriv oli ministri see lause: "Varem või hiljem mets, kas kukub ümber või võetakse ikka maha."
Puu võib ümber kukkuda, kuid mets kestab, kui seda ei võeta maha või sellele tuld otsa ei panda. Eestil on probleeme loodusmetsade ja vanade hiite säilitamisega, mis seisid sama koha peal juba enne Eesti Vabariigi teket ja need kestaksid edasi, kui neid lageraiega järjest maha ei võetaks, sealhulgas üha enam kaitsealadelt, mille piiranguid keskkonnaministeerium järjest leevendab.
Mõte, et me peaksime metsa lageraiega majandama, et see "püsti püsiks", on hullumeelne, kuid puidutööstuse poolt laialt levitatav valeinfo. Pikemalt olen metsakasvu käsitlenud oma artiklis "Kas noored puud kasvavad kiiremini", milles arvutatud üleraiest põhjustatud Eesti metsanduse kvoodiarvet 950 miljonit aastal 2026 tuleks käsitleda alumise väärtusena.
Viimasest eravestlusest teemaga seotud ametnikuga selgus, et neile kättesaadavate prognooside põhjal tuleb kvooditurg defitsiitne ja alahindasin oma artiklis tulevast kvoodi hinda ilmselt kordades.
Samuti tundub ministril olevat kohati aegunud informatsioon fosforiidi teemadel: varusid Eestis uuritakse ja plaanitakse alustada kaevandamist orienteeruvalt 2026. aastal. Tõenäoliselt ei räägi me varsti enam metsasõjast, vaid põhjaveekriisist, sest kaevandamine mõjuks hävitavalt Eesti põhjaveevarudele, mis on niigi kriitilises ja halvenevas seisus.
Magistritöös ennustasin laialdast Ida-Virumaa põhjaveekriisi aastal 2026, mis on põhjustatud põlevkivi kaevandamisest. Eesti rahvas vabanes läbi fosforiidisõja, suur osa sellest põlvkonnast on veel elus ja neile ei ole mõtet rääkida edasiarenenud kaevandamistehnoloogiatest, mis ei raiska vett.
Juhul kui minister tahab fosforiiti, siis Läänemeri on sellest liigagi üleküllastunud, keskkonnaminister saaks algatada karpide kasvatamise arendamise programmi, millega Eesti saaks oma käsutusse uue sööda, söögi ja väetise allika, mis samas puhastab toitainete kätte surevat Läänemerd.
"Terevisioonile" antud intervjuus mainis Epler lisaks, et ei ole kindel, et kliimamuutuste põhiline põhjus oleks inimeste tegevusest tingitud, kuna väidetavalt olevat üleval "ühte ja teist poolt vaidlused." Praeguseks on üsna selge kasvuhoonegaaside roll planeetide kliimale ja me teame, et inimkonna tegevus põhjustab kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasvu.
Selles osas oli teaduslik konsensus moodustunud juba 1990. aastal, kui IPCC väljastas oma esimese raporti. Kuid poliitiliselt pakilisemana: 2015 liitus Eesti Pariisi kliimaleppega, mis seab Eesti riigile rahvusvahelised kohustused, mida Euroopa Liit võtab väga tõsiselt ja implementeeritud direktiivides sektorite ülene riikide vaheline kasvuhoonegaaside statistikakaubandus, mis seab heitmetele kalli hinna ja väärtustab säästlikkust.
Metsa osas peaks minister korrastama RMK-d, mis tuleb ümber struktureerida maksimaalselt puidu tootmiselt ja suunata tegevus metsade ökoloogilise rolli suurendamisele, süsiniku sidumisele ja looduse elurikkuse mitmekesistamisele. Selleks kõigeks ei tule raha mitte seina seest, vaid Euroopa Liidu LULUCF direktiiviga käivitunud kvoodikaubandusest. Praegu rikub RMK Eesti puidu turgu, viies üleraiega alla puidu turuhinna ning ei lähtu oma tegevuses omanike pikaajalisest huvist.
Eesti riiklik strateegiline huvi peaks olema Euroopa Liidu kliimapoliitika kasutamine majanduse arendamiseks, mis tähendab paratamatut reformi metsanduses ja see tuleks läbi viia võimalikult kiirelt ja valutult.
Keskkonnaministri kõige prioriteetsem töö peaks olema LULUCF direktiivi implementeerimine Eesti seadusandlusesse. Praegune maksuauk metsanduses teeb ettevõtjatel võimalikuks puidu ekspordi ilma CO2-maksuta, kuid riigil tekib selle puidu osas üsna märkimisväärne maksekohustus 2026. aastal, mil üle raiutud puidu eest tuleb osta CO2 kvoote.
Samuti võiks uus keskkonnaminister lõpetada resoluutselt turba põletamise toetamise maksumaksja raha eest. Turvas on inimeste ajalisest perspektiivist mittetaastuv loodusvara ja sellisena käsitleb seda EL. Turba kaevandamine põhjustab suurt kasvuhoonegaaside emissiooni, mis jällegi tuleb Eesti riigil kinni maksta läbi metsanduse ja maakasutusega seotud CO2 kaubanduse.
Keskkonnaminister vastutab puhta looduskeskkonna eest: ärge palun seda oma töös ohverdage.
ERR "Teet Randma: näib, et uus keskkonnaminister metsasõtta lepitust ei too", 23. november 2020